Tassike elu topelt koorega »

Pasta, makaronid, pasta, makaronid… hoopis tagliatelle suitsulõhe ja kapparitega

Pärast seda, kui ma oma esimese väntamise värske Itaalia sõbraga augustis ära tegin, ei ole ta õnneks pidanud nukralt nurgas konutama ja tolmu koguma. Vastupidi. Ta on korda saatnud lausa imetegusid! Aga sellest natukene hiljem. Kõigepealt on vaja ära klaarida üks teine asi – jah, ma tean, et kui tahta olla 100% korrektne, siis peaks eesti keeles sõna ‘pasta’ asemel kasutama sõna ‘makaronid’. Mu keel, käsi ega mõte aga lihtsalt ei väändu nii ütlema, kirjutama ega mõtlema. Aga teadke siis, et peaks (ja pealkirjas olev tagliatelle peaks samuti olema kursiivis, kuid kahjuks ei ole see tehnilistel põhjustel võimalik).

Mitu sõpra on mulle vihjamisi öelnud: “Häid pastaretsepte ei ole kunagi liiga palju…”. Ja tõsi – pole põhjust vastu vaielda. Aga oh õudust, kui avastasin, et siin blogis on neid ainult 2 tk (selge, sellest siis ka vihjed)! Teen kohe vigade paranduse.

Siin on siis üks meie viimase aja lemmikuid, mida on korduvalt erinevate muganduste ja ära jätmistega tehtud – tagliatelle suitsulõhe ja kapparitega. Ma olen alati uskunud, et laiskus on elus edasiviiv jõud ja eks sellepärast meeldivadki mulle lihtsad, aga geniaalsed retseptid. Nagu see siin.

Esimest korda tegin seda pastat siis, kui demonstreerisime oma uut masinavärki Pärnus vanematele. Üldiselt on selles mõttes vaheldusrikas, et kui Tallinnas teeme pastat vähemalt korra nädalas, siis Pärnus pastat, makarone ega muud sellist kunagi ei saa. Meelita sõnadega kuidas tahad, aga mu ema lihtsalt ei söö ei pastat, tagliatelle‘t ega makarone. Ja loomulikult ei saanud mina kui suur sooja- ja pastalembeline seda asja nii jätta – challenge accepted!

Ühel nädalavahetusel demonstreerisime siis vanematele meie uue “kodulooma” oskust suurtest tainapallidest imeõhukesed ja siidised laiad lindid voolida. Ja OK, natukene mängisime 2 meetriste tagliatelle’dega ka. Aga edasi läks juba tempokalt, sest selle pasta tegemine on väga lihtne ja määrib ainult 1 potti.

Tagliatelle suitsulõhe ja kapparitega (Martha Stewarti järgi)

2-le

u 250-300 g värsket pastat või 200-250 g kuivatatud pastat
50 g toorjuustu
1 väike punane sibul
2 sl kappareid
u 150 g suitsulõhet
1 sl hakitud tilli
soovi korral riivitud Parmesani (või sellelaadset, nt Fortet)
soovi korral 2 sidrunisektorit

Ettevalmistusena koori sibul, lõika neljaks ja viiluta nii õhukesteks viiludeks, kui saad. Kurna kapparid sõelale ja lase nõrguda (kui nõrgunud, suru sõrmedega veel veidi vedelikku välja). Tükelda suitsulõhe näppude vahel meeldivateks tükkideks.

Keeda pasta õli ja soolaga vees (soola võid panna tavapärasest veidi vähem, sest kala ja kapparid on mõlemad päris soolased). Enne kurnamist võta potist tassitäis pasta keeduvett. Kurna pasta ja pane potti tagasi, sinna juurde ka sibulaviilud. Lisa väikeste tükkidena toorjuust, kapparid ja veidi keeduvett. Sega, kuni toorjuust on sulanud ja pastakaste on mõnusalt kreemjas (kui kaste on liiga kuiv, lisa nii kaua väikeste osade kaupa keeduvett, kuni kaste saavutab õige konsistentsi). Lisa suitsulõhetükid ja till, sega läbi ja maitse – kui vaja, lisa veel vedelikku, soola ja soovi korral musta pipart. Serveeri kohe. Soovi korral võid pakkuda juurde peene riiviga riivitud juustu ja pigistada peale ka paar tilka sidrunimahla.

Aga mis oli selle missiooni tulemus? Loomulikult accomplished! Tehtud, ema sõi. Selles söömises ei olnud tegelikult otseselt midagi eriskummalist – olen teda ka varem tavalise kuivatatud pastaga meelitada üritanud ja siis sõi ka, aga tegi ikka haput nägu. Nüüd aga sõi ja mitte ainult – kiitis ka veel! Eks see pasta nullist tegemise trall ja uhke tagliatelle’st sall ema kaela ümber mängisid oma rolli, aga igatahes olen rahul, et nüüd võib siis Pärnus südamerahuga teinekordki pastat teha!

P.S. Sall oli nali!

  • Haha :D
    “Pasta nullist tegemise trall
    ja uhke tagliatelle’st sall” riim pani mu veel vastu ööd kõvasti naerma :)
    Ja isetehtud pasta on m a i t s e v !VastaTühista

  • Makaronidega tuli mulle meelde kohe see, et keedetud viinerid koos ketšupiga on kah väga asjakohased lisandid :PVastaTühista

  • Oi, ma tahan ka päris oma pastamasinat. Hetkel takistab seda vaid Aeg. Tahan minna rahulikult poodi, vaadelda, mõõta ja mõtelda ning siis selle tulemusel endale ühe koju seltsiliseks kaasa osta:) Varsti teen ära:)VastaTühista

  • Sall oli tore:) Peaks ka proovima!VastaTühista

  • you would never believe how much i want this right now…. Looks amazing!VastaTühista

    • Thanks Jesica! I checked your blog and I am thrilled to see you discovering the photography world, welcome on board ;)VastaTühista

Sinu e-posti aadressi ei avaldata. Nõutud väljad on tähistatud tärniga *

*

*