Kes ei ole veel kuulnud, siis meie uus raamat “Kulinaarsete kroonikute kokaraamat” on jõudnud trükikojast poelettidele! Käisin raamatupoes vaatamas, natuke oli tunne nagu loomaaias – otsisin õige vahe üles, imetlesin ja siis läksin tühjade kätega koju (vahe oli ainult selles, et emotsioon oli raamatupoest lahkudes siiski positiivne, loomaaiast tahaks aga alati nii väga paar ahviloru kaasa võtta, kuid ei saa :( ). Aga raamat… oli nagu päris. Kõvad kaaned, tiitelleht, sisukord ja register… keskel värvilised fotod, iga blogija nägu lood ja korduvalt katsetatud lemmikretseptid.
Blogipidamine on kahe otsaga asi. Ühest küljest on see nagu infopunkt – kõik on oodatud külastama, uurima-lugema, infot hankima (ka nädalavahetustel), mõni küsib töötajalt täpsustavat infot, mõni jälle mitte, üks vaatab omaette nohisedes ringi ja lahkub samamoodi nagu sisse astus – käed taskus -, teine jällegi paksu brošüüripataka, elevuslaengu ja kõlava “Head aegaga!”.
Teisest küljest on blogipidamine aga nagu kalalkäik (Marju moodi) – paned ussi otsa, viskad õnge vette, näkib, tõmbad õnge välja – ja uss on läinud. Kohe on aru saada, et keegi on käinud, aga kes täpselt, seda ei tea. Kas suur kala, väike kala? Või jäi konks lihtsalt möödaminnes mõne vetika külge kinni. Ja nii ketrab see kogu aeg…
Mida ma silmas pean, on see, et statistikast näen küll, et te külastate mu blogi (üllatus, eks!), aga samas ei ütle see number mulle teie kui inimeste kohta mitte kui midagi. Ja teadupärast on internetikeskkondades kommenteerijate ja n-ö nimelise jälje jätjaid keskmiselt u 2-5% kõikidest külastajatest.
Ja nii on siis tulnud päris mitmel korral ette meeldivaid üllatusi – kohtun nt endise klassikaaslase, kolleegi, lapsepõlvesõbra, uue koostööpartneri või kas või ema sõbrannaga, kelle eluga igapäevaselt kursis ei ole ja tuleb välja, et tegemist on mu blogi regulaarse külastajaga. Ja teate, seda on alati väga tore teada saada! Tavaliselt mõlgub see inimene siis alati järgmist postitust kirjutades meeles ja.. ühesõnaga, see teadmine teeb asja hoopis teistsuguseks ja omamoodi huvitavamaks. Aga siiski, neid inimesi, keda ma reaalselt tean oma blogi lugevat, on võrreldes statistika kogunumbriga ikka väga vähe.
Need paralleelid on juba ammu mu peas jooksnud. Ja nüüd, mil toidublogijate kokaraamat on trükisoojana poelettidele jõudnud ja olen mõne eksemplari ka oma koju tassida jõudnud, tahakski nendest ühe oma blogi lugejale kinkida. Aga kuna takistuseks ongi just seesama probleem, millest enne kirjutasin, siis palun nüüd kõigil raamatusoovijatel tähele panna ja häält teha (loodetavasti on keegi ikka lugenud siiamaani, eks?) :)
Potentsiaalseteks kingisaajateks on need, kes võtavad vaevaks väheke oma mälusopis, emotsioonides ja vajadusel ka siin blogis ringi tuhnida. Ehk siis, palun rahuldage mu uudishimu, andke tagasisidet ja vastake küsimusele: “Missugune on sinu lemmikpostitus minu blogis ja miks just see?” Niisiis, kirjutage siia kommentaaridesse, mis mõtted tekivad, sest järgmisel esmaspäeval, s.o. 28. novembril kingin ühele oma arvamuse jätjale selle sama “Kulinaarsete kroonikute kokaraamatu”, kus lisaks minule jagavad lugusid ja retsepte veel 9 Eesti toidublogijat!
Jään teie mõtteid ootama! ;)
Ahjaa, ja raamatu esitlus toimub 8. detsembril 17.00 Viru keskuse Rahva Raamatus, kel aega, astuge läbi! :)
Tere, Marju!
Mina olen Merike, PSHG 13. lend, püsilugeja:).
Vaieldamatu lemmikpostitus on maitsetaimede kasvatamise oma, sest seda guugeldades vist Su blogini jõudsingi! Pluss muidugi artikli põhjalikkus, praktilisus ja innustav lähenemine.
Kõike head!
Oi tere Merike! :) Aitäh, nii nagu igas maailma sadamas on vähemalt üks … eestlane, siis on iga blogi lugejate seas vähemalt üks (või nagu edasistest kommentaaridest lugeda võib), vähemalt üks, aga tõenäoliselt veel rohkem sütevakalasi! :)
Tore kuulda, loodetavasti sai maitsetaimede kasvatus eelmisel aastal hoo sisse? ;)
Minu vaieldamatu lemmik on ürdipliidi postitus, sest aiandus on minu salakirg ja kõik huvitavad aiaga seotud asjad meeldivad mulle väga ja kuigi ma olen ka üks neist, kes on kommentaaridega tagasihoidlik, võib mind külastuste arvu põhjal ikkagi püsilugejaks liigitada :)
Jaanika, sind ma olen siin blogis varem ikka näinud küll – ei ole sa nende kommentaaridega nii kade midagi! Aitäh sulle! Aiandus on ka minu jaoks selline põnev katsetamine, aga kahjuks ka väga aeganõudev, nii et kui ikka ühel aastal läheb untsu, siis enne järgmist aastat proovida ei saa. Aga eks see panebki siis põhjelikumat eeltööd tegema ;)
Sattusin siia Facebooki kaudu ja olen püsilugeja. Lemmikumad on ikka hoidiste ja magusate asjade sissekanded. Eriti meeldib mulle asjade väline külg nagu hoidiste sildistamine. Sinu silte nautisin ja endale meisterdasin enda moodi (vastavalt andele). Erilise õhinaga ahmin sisse aga fotosid :) Päikest!
Tere, Riin! Avastasin nüüd sinu blogi ka ja pistsin kohe Google Readerisse! Tänud sulle! :)
Ma ei oska ja ei tahakski tegelikult ühte konkreetset postitust välja tuua. Ühel hetkel tundub üks asi maitsvam, kui teine ja oleks patt mõnele teisele toidule või postitusele sellega liiga teha, et see konkreetsel hetkel nii meeltmööda pole.
Mis minu jaoks on selle blogi tugevaimaks küljeks fotod. Pilt ütleb rohkem, kui 100 sõna ja nii on. Ja kui juba pildi pealt paistab toit nii maitsev ja isuäratav välja, siis on kange soov ka seda ise proovida. See sinu toidu pildistamise oskus on kadestamisväärne!
Aitäh Triin! Loodan, et leiad seda enda jaoks inspireerivat kraami siit ka tulevikus!
Mulle meenub esimesena moosipurgi siltide postitus :) See oli nii-nii armas.
Aitäh, Liisi! :)
Mina sattusin teiste blogide kaudu ja nüüd on sinu blogi link mu enda omas, nii et käin alati uusi postitusi vaatamas. Kõige rohkem meeldivad igasugused DYI teemalised postitused, eriti näiteks “Tee ise: vanilliekstrakt ja vanillsuhkur”. Ja lihtsalt ilusaid pilte meeldib ka vaadata :)
Seda on tore kuulda, sest ma ise naudin ka neid isetegemise postitusi väga. Kuigi sel aastaringil on kaalukauss olnud tugevalt toidu poole kaldu, siis uuel blogi aastaringil loodan selle kausi natukene teisele poole tagasi kangutada! :)
sattusin siia, sest õde soovitas seda blogi :) aiandusalased postitused on ühed lemmikumad, samas naudin hullult kõiki toidupilte – kalorid jäävad tarbimata :) viimasest ajast on üheks lemmikuks postituseks olnud lauale uue elu andmisest.
Minul on küll mujal vaadatud toidufotodega nii, et kõht läheb tühjaks, ka siis, kui just olen söönud, nii et kalorite tarbimata jäämisega siin küll midagi pistmist ei ole! :D Vastupidi! Aitäh sulle, kodukana! :)
Mina sattusin siia blogisse selle aasta alguses, kui hakkasin suurel tuhinal netist otsima maitstaimede kasvatamise kohta. Ning nagu siin eelpoolgi juba mainitud, on sellekohane postitus igati asjalik:) Kuna mulle blogi kujundus ja üleüldine miljöö meeldisid, uitasin veel pisut ringi. Rõõmuga avastasin inspireerivad pildid ja mõnusa jutu sinnajuurde ning minustki sai Google Readeri kaudu püsilugeja. Noka julgesin lahti teha alles mõni postitus tagasi, jättes esimese kommentaari. Vist on ikka väike hirm, et mis mina võhivõõras siin nüüd arvama tulen…
Aga kõige rohkem naudin meisterdamise rubriiki, kuna olen ka selline isetegija tüüp. Vanast pliidist ürdiaed lõi mu silmad tõsiselt särama ja nüüd on mul kinnismõte ise ka midagi sarnast kunagi oma koju teha.
Oo, väga lahe, tahaks kindlasti näha, kui oma aiaüllitisega ühele poole saad. Ja see üllitis on mõeldud ikka heas mõttes, ei tea ju täpselt mis mõtted ja materjalid sul kasutuses on ;)
P.S. Mõtteid võib alati avaldada – see annab nii palju juurde! :)
Tere Marju!
Sinu blogi on mind köitnud just kadestamisväärselt ilusate piltidega (nii ilusate, et mõnikord ei taha vaadatagi :D). Iga lihtsamgi toit tundub läbi nende super maitsvad :D Julgen tunnistada, et kuigi ma eriti kommenteerima ei kipu, olen ma Su blogis kohe platsis nii kui uus postitus kohal on.
Kui nüüd lemmikut sedasi äkki küsitakse, siis tuli meelde kohe see brokoli lugu kus ma ka sõna võtsin ;)
Jõudu ja säravaid pilte ka edaspidiseks!
Oi tere Liilia!
Aitäh sulle! Fotosid on selle aasta lõikes muidugi päris huvitav vaadata… loodetavasti on ka teiste silmis areng näha. Mulle igatahes on! :)
Mina olen ka püsilugeja aga siinkohal tahan juba kiita raamatut ennast. Seisab mul siin teine juba lauanurgal ja lausa lust oli sirvida ning lugeda. Igatahes Tuuli ja kogu teie team on teinud suurepärast tööd ja nüüd on hea raamatust otsida veelkord üles see, mis juba kord tehtud ja südamesse pugenud.
Oi, raamat juba käes? Väga kiire oled, Kati! Kindlasti tahaks kuulda kommentaare, nii raamatu sisu, fotode kui ka katsetatud retseptide kohta! ;)
Tere, ma ei mäleta kuidas ma siia blogisse sattusin, aga siin ma piilumas käin. Jälgin tassikest ka FB-s. Ma ei oska konkreetset lemmikut välja tuua, postitused on kõik nii huvitavad, et raske on lemmikut välja tuua. Kuna olen viimasel ajal hakanud fotograafiaga tegelema, puhkab mu silm kui Sinu pilte näen.
Oh kui põnev! Alati on nii põnev jälgida sõpru-tuttavaid, kes on ka fotomaailmaga sina peale saanud ja avastavad oma rada.. nii et jään põnevusega jälgima, kuidas sul areng kulgeb.. Aitäh sulle, Helen!
Mina armastan blogisid ja blogijaid – nad teevad ära minu eest katsetamised, mis minul laiskusest või oskuste puudumisest tegemata jäävad. Ja minu vaevaks jääb vaid tehtud tööd ette võtta ja uuesti katsetada. Mmmõnus.
Marju sinu blogi on mulle alati meeldinud, aga eriti käepäraseks ja kenaks sai see pärast seda, kui sa blogi kujundust muutsid. Hubane, omapärane, ilus.
Nagu ka juba eelpool mainitud, on ühte blogipostitust üsna raske teiste seast esile tuua. Mina ei pidanud kaua oma mälus otsima, et leida, mis on minu lemmik. Tegelikult on neid kaks – võrratute piltidega viigimarjade ja müsli postitus ning mulle endale kõige rohkem inspiratsiooni pakkunud postitus, kus vanast talulauast sai kaunis kontrolilaud. Minu enda pööingul ootav laud saab ka ükspäev samasuguse välimuse.
Mulle su blogi meeldib :)
Olen ka su blogi tihe külaline ja kui ma nüüd sain nii raske ülesande, siis… Oeh!
Siia blogisse sattusin kunagi mingi retsepti otsingul ja mõtlesin, et kui nüüd pean oma lemmikpostitust otsima, võtsingi retseptid meenutuseks ette.
Kuna praegu on õues külm ja kõle, vastikult sombune ja sopane, siis minu lemmikpostituseks sai see – http://www.tassike.ee/2011/04/olukorrast-aias-ja-selle-aasta-esimene-grill/
Suure tõenäosusega oli tol korral ilm enam-vähem sama, ainult märksa soojem ja lootustandvam. Ja kui ma seda postitust uuesti lugesin, kujutasin ette, kui mõnus ja hea võis olla pärast aiatöid kuuma grilli ees askeldada. See tunne, kui õues on jahe, aga askeldamisest on keha kuum ja toit, mis valmib värskes õhus…
Üks sai selgeks praegu – no matter what, aga ükspäev ma grillin. Viimane selle aasta grill, vahet pole, kas sajab lund või vihma, on’s +5 või -5, ära ma selle nalja igatahes teen!
(ja kodune tomati-kurgi salat.. ainus ja õige liha juurde!)
Ehh, tere Merilin! Täna tuli maha esimene lumi (vähemalt siin Tallinnas), sellega oleks küll mõnus grilli ümber, käpikud käes nt mõnd ribi grillida! :D Ja see kevadine värske karge õhk, aiatööd ja pärast värskes õhus söömine – see on muidugi omaette mõnus protseduuride jada! :)
Tere, Kerlin ja aitäh sulle!
Tore on kuulda, et lisaks blogi sisule pannakse tähele ka kujundust ja et see siiski mõjutab lugemis- ja külastamiskogemust. Olen ise ka selles täiesti veenudnud, muidugi on veel kohti, mida annab parandada (tegelengi sellega hetkel!) ning loodetavasti on juba õige pea blogi veel mõnusam vaadata-lugeda.
Kusjuures sa ei ole üldse mitte esimene, kes ütleb, et tal on sarnane laud kuskil keldris, kuuris või pööningul ootel olemas. Väga lahe, nüüd siis ainult tegutsema! ;)
Kohe tulevad meelde hoidiste sildid.
Kord vaatasin kirjutiste mõnusat ladusust, siis pildistamise kaunist keelt ning olin hämmingus.. mõtlesin omaette, et huvitav mis ala inimesega siiski tegu. googeldasin ja sain ka vastuse. vist. aga ega see oluline ei olegi. Rõõm on vaadata ja jälgida ilu sisu ja välise poole pealt. Kaunis põhjamaine stiil :)
üks mõnus toidublogi ongi selline, kus on juttu söögist ja muust ilusast.
Ja on ilmatuma tore, kui mõnus blogimine päädib raamatuga ning peale vaadates on näha et süda ja hing on asja kallal.
Triin, kusjuures googeldades tuleb tõesti väga erinevaid asju välja, oleks väga põnev teada, et mis sealt siis sinu jaoks välja tuli? ;) Aga aitäh sulle!
Mina sattusin blogi lugema ühe sõbranna soovitusel. Esimene ja sellest ajast peale meeldejäävaim, lemmikuim lugu on maitsetaimede kasvatamisest.
Seega ma pigem paneks sõbranna Anna hääle kirja, kui ta ise siia ei satu :)
Väga tore kuulda, Aet! Maitsetaimede lugu on statistika järgi ka väga populaarne, muidugi mõista kevade ja suve poole :)
Mina olen ennegi siin suu lahti teinud, kiitnud selle blogi väga ilusaid pilte ja väga põhjalikke postitusi. Õnneks juhtusin vist peaaegu algusest siia ja nüüd teavitab mind juba fb, kui midagi uut on siia postitatud.:)
Jube ebaõiglane oleks ühte postitust teistest esile tõsta… Üks mida jagasin ka fb-s oli “Miks Mari peaks rohkem käsitööga tegelema” ja muidugi “Pühendatud tomatitele” (teine tomatihull siinpool ;) ).
Aitäh sulle, Vivian! Sellel Mari teemal, jah, võiks pikemaltki arutleda. Seal on väga palju nüansse, aga eks see teebki selle praeguse süsteemi muutmise selle võrra raskemaks. Tomatid on olnud, on ja jäävad raudselt ka minu ühtedeks lemmikuteks. Pole paremat, kui oma kasvuhoones istuda ja seda tomatilõhna nautida :)
Tere!
Mina olen siia sattunud FB (vist nami-nami) kaudu ja jäänud pidama, sest olen enda jaoks palju huvitavat leidnud. Viimase aja lugemistest on eriti meelde jäänud vana talulaua ümbertegemine. Mulle kangesti meeldib vaadata igasugu ilusate asjade “enne” ja “pärast” pilte ja lugeda nende asjade uueks saamise lugusid. Olen kohe selline “inetute pardipoegade lugude” fänn :)
Edu Sulle edaspidiseks!
Tere, Liili!
Aitäh sulle, olen ise täpselt samasugune enne ja pärast asjade fänn, eks seepärast see rubriik üldse siia blogisse tekkinud ongi. Alati võiks olla neid asju rohkem, samas nende vanade asjade leidmisega ei ole alati nii, et lähed poodi ja võtad. Enamasti komistad just siis millegi otsa, kui seda oodatagi ei oska. Elu! :)
Ma olen pikaaegne blogi jälgija. Sattusin siia vist Tuuli viite peale ja panin kohe guugel riiderisse kirja. Ei oska lemmikretsepti välja tuua, eks see midagi soolast ole, sest magusat ma ei söö. Mind võlub selle blogi juures eelkõige välimus. Mu arvates on see üks kõige ilusamaid toidublogisid Eestis (vähemalt nende umbes 50 seas, millel kogu aeg silma peal hoian). Üks viimase aja lemmik sissekandeid on laua reastaureerimise oma, sest teine kirg toidu kõrval on mul sisustus.
Jõudu ja jaksu edaspidiseks! Et inspiratsioon ja õhin ei raugeks.
Tere, Elve!
Sina saidki meil loosi tahtel õnnelikuks võitjaks! Sinu raamat on mul juba pakitud ja ootab veel vaid, et ta õhtul posti viiksin! ;)
Aga mis puudutab blogi välimust, siis võin vihjamisi öelda, et varsti on oodata uuendusi, suuremat sorti uuendusi, ja loodetavasti on need ka nii sinu kui teiste lugejate jaoks siiski positiivses suunas. Alguses on kindlasti harjumatu, aga loodan, et meeldib, siiski! Täpsemalt juba paari nädala pärast ;)
P.S. Loodan, et raamat meeldib!
Ka mina olen püsilugeja:) Mulle meeldivad magusad küpsetised, üheks lemmikuks on martsipani-moonirullid. Ja pildid on siin super ilusad.
Aitäh sulle, Karmen! :)
Hakkasin lugema Sinu tänast postitust ja …nii tuttavad mõtted. Statistika ehmatab, aga reaalseid kommenteerijaid on vähe. Pigem kuuled justnimelt siit ja sealt päriselus, et loetakse aastaid.
Kuidas ma aga ise sattusin Sinu blogisse, ega ma enam ei mäletagi. Igatahes oli see päris ammu ja olen siiani lugenud läbi kõik postitused, niikui nad ilmuvad. Sarnased huvid ju paratamatult tõmbavad :)Sinu blogis on nii sisuline kui ka visuaalne kvaliteet, mille poole tasub püüelda.
Raske ülesanne on välja tuua lemmikpostitust, aga mõned püüan siiski esile tuua, mis mind enim liigutasid.
“Iseenesestmõistetav tort” – tänu millele tegin alles hiljuti oma tütre sünnipäeval elus esimesed küpsisetordid, omapoolsete muudatustega(ma ei tea, miks ma pole neid teinud :D)ja mis osutusid nii menukateks, et ise maitsta ei saanudki.
“Pühendatud tomatile” – no ma ju samuti fännan tomateid mis hirmus :D
“Muljetusi Eesti esimeselt toidufotokoolituselt” – fotohuvilisena on see paratamatult põnev. Lisaks oli mul sel koolitusel veelgi tuttavaid….
“Söödav linn ehk…” , ” Rohenäppude eri…” jne jne.
Imetlen Su fotosid ja suurepärast sulejooksu.
Raamatut käisin eile poes juba silitamas ja ..kirjutan ehk jõuluvanale kirjakese :)
Jällelugemiseni!!! ja palju edu!
Tere, Inx! Toredad mõtted, aitäh! Mul on hea meel, et avastasid enda jaoks küpsisetordi – tunnistan, et ei olnud ise ka enne seda postitust seda juba aastaid teinud ja küsisin endalt siis samamoodi: “Miks??” :)
Loodan, et jõuluvana toob soovitud paki ja et blogi pakub ka edaspidi äratundmisrõõmu! ;)
Tere
Minu lemmikpostitusi on mitu: see ürditeemaline+ürdipliit ja need sildid, kuna endale meeldib väga taimi kasvatada ja Su lahendus on nii äge. Siis hoidistamise teema nende siltide pärast. Siis pasta tegemise teema, kuna mulle ka väga meeldib pasta. Karulaugupesto- sest armastan ise ka igasugu pestosid, mida erinevatest rohelistest taimedest ja muust maltsast teha saab :)
Sul on nii ilusad pildid ja blogi kujundus on mõnus. Ning kirjutad ka hästi ja retseptid on lihtsad aga hästi välja mängitud.
Aitäh! :)
Aitäh sulle, Liisi! :)
Väga huvitav on lugeda, et aiandusteema on nii paljudele huvi pakkunud! Masu on siin vist oma rolli mänginud ja üha enam on inimesed isekasvatatud asjade poolt. Puhas rõõm! :)
tere Marju.
kirjutan sulle tartust. loengust. jah, minu toidublogisõltuvus on saanud sellised mõõtmed, et isegi koolis olles satuvad retseptid tihedamini silme ette kui tundide materjalid.
..oh. meeldiv ja valus kõhuorjus.
Kuigi mulle väga meeldib sinu toidupostitustest kõik, kus magus ja soolane koos on, nagu pirn ja sinihallitusjuust pirukas või lõhe ja maasikad salatis, on lemmikute-lemmikuks sinu müsli ja viigimarja hommikusöögipostitus. (..tegemist siiski mu lemmikviljaga värskete mahlaste aprikooside kõrval)
nii ilusad pildid ja see moka-kann, oh :) olen ise ustav hommikusöögikultuse jünger, ning prantsusmaal elamise tulemusena ei leia minu kohvi kõrvalt võileibu, vaid erinevaid huvitavaid müslisid ning jogurtisegusid (kui vähegi jõuan, teen jogurti ise)! nii et aitäh uue kombo eest !
kujundus kutsub, pildid võluvad, jutt haarab ja loodan, et sa ikka jätkad samas vaimus!
p.s. palju õnne raamatu puhul!
päikest,
kristi
Aitäh sulle Kristi kaasa elamast! Ja nõus – elagu hommikusöögid – hurraa, hurraa, hurraa! :)
Sattusin siia otsides pilte Dinner in the Sky kohta, sest tahtsin oma ägedat elamust sõpradega jagada. Googeldasin ja leidsin sellised fantastilised pildid nii toidust kui linnast kui muust olulisest. Siis jäingi lugema. Lemmik on mul kahtlemata “Maailma parimad rabarbrimuffinid” martsipaniga (ja ilma kaneelita)”. Meie peres magusat eriti ei sööda ega ka tehta. Ükskord oli vaja midagi teha ja siis tuli Sinu blogi kohe meelde. Kuna kaneel on ülejäänud pereliikmetel tabude nimekirjas, siis oli see retsept nagu rusikas silmaauku!
Jaa, need muffinid (originaal pärit Nami-namist) on meie suguvõsas ka kulutulena levinud ja kõigi lemmikud, nii kirsside kui rabarberiga! ;)
Loen Sinu blogi kevadest, ju jäi kuskilt silma! Ja praeguseks on Sinu blogi üks minu lemmikutest! Nii siiras ja armas!
Kevadine rabarberikook toob mõtted eelmisest kevadest ja unistused juba uude kevadesse. Ja see ürdipeenar – lubad, ma teen midagist järgi (pliiti küll asendaksin vanadest laudadest tehtud kastidega)!
Luban ühel tingimusel – kui mulle ka pildi saadad pärast! ;)
Tere Marju!
Olen lugenud Sinu vahvat blogi algusest peale. Jälgin igakord huviga, mida põnevat sa jälle meisterdanud oled ja millega hakkama saanud. Ikka ja jälle imetlen Sinu sihikindlust, oskusi ja pealehakkamist. Ma isegi ei oska päris täpselt välja tuua mis on just minu lemmikpostitus, aga kõige meeldejäävam on olnud enne ja pärast rubriigist “Vanast talulauast kodukontoriks”. Seda lugedes mõtlesin tõesti, et no peab olema ikka tahtmist ja nutikust. Kui rääkida ka retseptidest, siis meeldis mulle väga pirni-sinihallitusjuustu piruka postitus. Tükk aega mõtlesin, kas katsetada seda või mitte, kuid kui pirukas valmis oli, meeldis väga. Huvitav kooslus, suurepärane maitseelamus.
Ja muidugi ei saa ma üle ega ümber võrratutest fotodest, mis kaunistavad alati Tassikese blogi.
Soovin Sulle ainult edu ja palju õnne valminud raamatu puhul! Loodetavasti ei jää see viimaseks;)
Karit
Oi, tere Karit!
Tore kuulde, et jälle üks hea vana tuttav käib mul siin (endalegi teadmata) külas – loodetavasti leiad siit veel inspiratsiooni! Ja eks ma muidugi ju kuulen sinu lennukatest tegemistest jällegi oma kanalite kaudu, nii et oled väga tubli ja hoian sinu tegemistele nii vasakut, paremat pöialt kui ka varbaid! :)
Minu lemmikuks on just seesama postitus. Mulle nii meeldib sinu võrdlus infopunkti ja kalal käimisega. Ise armastan blogi külastamisi võrrelda lihtsalt külas käimisega. Mõni blogikülastaja ütleb kõva häälega tere, hakkab vestlema.. mängib lastega, uurib eluolu kohta, küsib head pirukaretsepti.. mõni jälle astub sisse käed taskus, müts silmini tõmmatud, luusib tubades ringi ja lahkub ilma midagi ütlemata :)
Eks ma ise olen ka vahest see viimane, aga üldiselt püüan ikka vähemalt küsida, kuidas ilm on. Siin blogis olen üsna uus. Sattusin nähtavasti linkidele klikkimisega.. tead ju küll.. üks link viib teise juurde, teine kolmanda juurde :) Meeldiv üllatus oli see, et ma tegelikult tunnen ju sind!!!
Armas blogi, huvitavad jutud, fantastilised fotod!
Jätka samas vaimus :)
Oh, kes oleks võinud arvata, et kunagine lasteaiakasvataja 20 aastat hiljem minu blogi loeb! :D Väge uhke tunne on, aitäh sulle! :)
Marju,
mina olen üks nendest paljudest tundmatutest blogikülastajatest, kes Sinu blogi regulaarselt (loodetavasti ei ole ahistav öelda, et pea igapäevaselt) külastab. Seda juba aegade algusest. Sinu sissekanded on huvipakkuvad ning pildid sealjuures lausa lummavad!!! Just need fotod on mind võlunud:) Kuigi hetkel on tegemist minu kõige-kõige esimese kommentaariga virtuaalmaailmas, olen Sulle tegelikult juba kord maininud kui ilus on tassike.ee blogi. Juhtus see Augustiunetuse ajal Rannapargis, mäletad? Kui ka mitte, pole hullu…nagunii tuli see eestlaslikult kiiresti mokaotsast:)
Minu tänaseks lemmikpostituseks Sinu blogis on Mis täna hommikusöögiks on? Müsli ja viigimarjad. Miks? Peale selle, et hommikusöök on minu jaoks päeva parim osa:), kavatsen sel aastal lähedastele jõulukingituseks suurel hulgal kodust granolat valmistada, pakkides müslisegu purkidesse, mis kaunistatud allalaetavate siltidega! Idee taaskord tassikeselt. Aitäh!
Ai, Kadri, mäletan ikka! Selliseid julgeid ütlejaid ei ole kahjuks/õnneks kunagi väga palju, nii et jäid meelde ja väga tore, et oled siiani mu blogi jälgimas!
Mul tuli kohe Su naadimuffinite retsept silme ette. Tol hetkel, kui selle postitasid, olin Eestimaalt ära, koduigatsus oli meeletu, ning su postitust avades pidin rõõmust kilkama – SINILILLED! KEVAD! Koju saabudes põgenesin kohe maakodusse ning asusin naadimuffineid ja Blossfeldti võilille-tahiinikastet tegema.
Mina olen kindlasti üks neist lugejatest, kes lahkub siit blogist alati inspiratsioonipuhangu, õnnetunde ning sõnadega “Aitähh” ja “Nägemist”. Kõik postitused on siirad, armsad, isuäratavad ja kodused, parimat neist välja tuua on lausa patt, aga eks me kõik patustame väikestviisi.
Minagi ei suuda jätta mainimatta postitusi lõhesupist, brokkolisalatist, kõrvitsavormist, lauarestaureerimisest ja isetehtud pastadest. Kasulikke teadmisi olen ka saanud fotograafiast.
Tegelikult pidi siiski kommentaari kirjutama oma lemmikpostitusest, milleks on üks hiljutine imemaitsev hommikusöögipostitus mis sisaldab krõbedat müslit, imelisi viigimarju ning mõnusat kreemist ja mahedat jogurtit meega. Just kõik need suurepärased toiduained ja armsad tsidaadid teevad selle postituse minu lemmikuks. Kindlasti loeb oma osa ka sellel, et hommikusöök on tavaliselt mu lemmik söögikord. (;
Lõpuks tahan veel tänada Sind selle huvitava, tarkust täis ja ilusa blogi eest ja loodan, et sul on veel pikalt viitsimist neid imelisi postitusi meiega jagada. Aitähh Marju!
PS: Palju õnne raamatu puhul! Tõesti hea töö. Ka mina käisin seda raamatupoes juba piilumas, aga osta ei saanud, kuigi kiusatus oli suur.
Tere, Janet!
Tore kuulda, et blogi pakub seda tunnet. Tean täpselt, mida see tähendab, sest saan ise samasuguse inspiratsioonipuuga löödud, kui teistes blogides ja veebilehtedel surfan. Aga et ka minu enda blogi nii mõjub – seda ei oska ise hinnata, aga seda toredam ongi seda teistelt kuulda! :) Aitäh sulle!
Hei-Hei
Kuigi kokaraamatute ostmise olen ammu maha jätnud (veebist leiab ju nii ägedaid isikliku lähenemisega retsepte blogidest ja mujalt), siis vot seda raamatut sooviks küll! Sel suvel Gruusias mäge vallutamas käides, sain oma üllatuseks teada, et olen ühe matkakaaslase – Elise – blogi tihe külaline. Jälgin vist ka kõigi teiste kaasautorite blogisid.
Igatahes – minu lemmik postitus oli kindlasti taevasest restoranielamusest. See tekitas hoopis teistsuguse nälja, kui “tavalised” toidupostitused. Nälg tuli elamuse ja seikluse järgi.
Päikest!
Tere Liina!
Kusjuures jah, olen ise ka seda sorti inimene, et “netist saab ju kõik kätte”. Kui aga kas või see meie enda raamat kaante vahele sai ja riiulisse, siis ütlen ausalt, et on juba mitu korda see välja võetud ja just sealt asju tehtud, kuigi tead, et saaks sama asja ka netist järgi vaadata. Nii et tegelikult on ikka vahe küll ja päris tihti osutub raamat isegi mugavamaks lahenduseks. Nt meil on kodus see raamat jube pop, sest enam ei pea minu käest küsima, et kuidas seda õunamagustoitu tehti, saab ise järgi vaadata ja rahus teha ;)
aga mind sa juba tead:)
ma ikka aeg-ajalt jätan märki maha ka, aga vahel käin siuh-säuh üle ja torman minema.
ma ikka ei saa kiitmata ja esile toomata jätta asjaolu, et kuigi ma pole nii suur kulinaaria fänn (st süüa võiks, teha niimoodi mässates ei viitsiks), siis pildid, need PILDID, võtavad hingetuks:)
lemmikpost on mul vast hoopiski seotud su viimase lauateoga. nõnda ilus laud tuli! ilus valge.. ja milline efektne punane nupp! ja toidusema poole pealt meeldis mulle hirmsasti pliidist ehitatud lillepeenar/pott/hoidik – elula (see on täpselt sobiv sõna mu meelest – nagu uudissõna, aga mitte päris):D .. aga samas, kellele ei meeldiks?!
söömise mõistes ma tõenäoliselt oleks valmis kõike sööma:D
Elula on väga hea sõna, Ulli! :D Naeran. Ürdielula. Kõlab ikka hästi küll! Ja missiis, et sa ei viitsi kokata, õnneks on siin ka muid asju, nii et tore, et siit siuh-säuh üle tormad ikkagi ;)
Tere!
Minu lemmikud on täpilised moosipurgi sildid. Ja blogi on üleüldse silmale väga ilus vaadata.
Vahvat!
Aitäh sulle Tsäp! Vaatasin, et su enda blogis on väga palju põnevaid tegemisi ;)
Olen samuti selle peale mõelnud, et võrreldes blogi külastuste arvuga on kaduvväike hulk neid, kellel on nimi ja/või nägu, ehk siis kes kas kommenteerivad või kes on reaalselt öelnud, et nad jälgivad. Nii et natuke on see nagu nö musta auku kirjutamine.
Sinu blogi püsilugeja olen algusest peale ja mulle meeldib Su blogi oma nägu. Terviklik. Ja kvaliteetsetest fotodest ei saa loomulikult üle ega ümber.
Ma ei hakanud nimelt Su postitusi uuesti läbi vaatama, et leida, mis mulle meeldinud on, vaid püüdsin meenutada. Ja kohe tulid meelde küpsisetordi ja lõhesupi postitused. Ju siis just neis oli minu jaoks see miski.
Jah, must auk oli ka see, mille peale võrdluseks mõtlesin, aga samas – ei ole midagi nii hull :) See enda seest välja kirjutamine on juba väga suur asi, kui keegi selle kohta midagi arvata tahab, on lihtsalt boonus. Eelkõige on see ju ikkagi enda jaoks. Ja kui on huvilisi, siis on lihtsalt rõõm :) Aitäh, Frieda!
Vaata, kui palju postitusi nüüd tuli :)
Mulle meeldis tomatipostitus näiteks väga, sest see, kuidas sa tomatite ja kasvuhoone lõhna kirjeldasid, oli eriti ehe. Ja palju õnne raamatu puhul!
Aitäh, Annika! :) Ahh, ajasid nüüd kevad-suve ja kasvuhoone ootuse jälle peale. Sellele lõhnale lihtsalt ei saa vastu. Kasvuhooneelanik!
Tere,
tunnistan ausalt, et kuigi jõudsin Su blogini oma kroonilise kokkamispalaviku tõttu :), olen siin ringi luusides südame kaotanud nendele imetabastele fotodele… Võiksin end neid vaatama unustadagi, neis on midagi müstiliselt tujutõstvat (nagu naudiks tassikest parimat aromaatset teed :) ) – võrratud retseptid on siin minu jaoks nagu boonuseks :)
Mõnus on ka Su mõtisklusi lugeda, äratundmisrõõm tabab mind nii mõneski mõttes (nt see 1. septembri lugu meie koolisüsteemist, väga nõus!).
Aitäh!
Minu lemmikpostitusteks on suurem osa toidupostitusi, aga kõige lemmikumaks vist hommikusöögi oma, sest mulle maitsevad väga isetehtud müsli ja kreeka jogurt, ja need tsitaadid…:) Üle ega ümber ei saa ka mina imeilusatest fotodest.
Ma ei mäleta, kuidas ma täpselt Sinu lehele sattusin. Küllap mõne teise blogi kaudu, kuna neid kulinaarseid päevaraamatuid, mida regulaarselt jälgin, on ligi 15. Aga igatahes oli kohe aru saada, et see siin on teistsugune lehekülg – nagu pastelltoonides unistus, mida oma mõtteis ette kujutad ja siis korraga näed, et see on ka reaalselt olemas. Kõige rohkem võlusidki mind alguses Tassikeses pildid. Ja suhtumine… tundus, et selle maailma on loonud soe ja armas inimene, kellele meeldib jagada. Seejärel märkasin, et ka sisu ei jää fotodele alla – mõtisklused kaasahaaravad ja täitsa elulistel teemadel. Inspireerivad. Iga kord tahaks kohe öelda “jah, ma arvan ka nii”. Kuigi ma kunagi kommenteerinud ei ole, olen siin lehel pidev külastaja. Sinu blogi jagabki eelkõige inspiratsiooni, ideid ja ilu. Ja üldjuhul saab väärt retsepti kauba peale.
Viimase aja lugudest meeldis enim vana talulaua taastamise lugu.
Minu lemmikpostitus on alati see, mis parasjagu RSSi laekub. Juba piltide vaatamisest saab kõhu täis. :)
Tere!
Ma kuulun ka nende sekka, kes siin regulaarselt käib, aga pole varem sõna võtnud. Siinsed pildid on võrratud ja kujundus armas. (:
Lemmikpostitust vist polegi, aga ma pean mainima, et rabarberimuffinid matsipaniga on äärmiselt maitsvad.
Kerly
Tere!
mina sattusin siia üsna hiljuti, kui otsisin huvi pärast Küpsisetordi ja Kirju Koera retsepte mööda internetti taga. Nii tuttavad asjad aga kui kaua pole teinud siis arvasin, et loen igaks juhuks üle, kuidas see ikka käib.
Küpsisetort oli mu külaliste suur lemmik, kes eales polnud sellist torti näinud ehk siis edendan ka Eesti söögi/köögikultuuri Eestist väljaspool :)
Suured Tänud ikkagi, et nüüd käin ikka vaatmas, mida uut ja huvitavat ehk kuidas jälle Eesti sööki/kööki tutvustada.
Parimat,
Haidi
Sattusin Sinu imekaunisse blogisse teiste toidublogijate kaudu. Ja raske on mõnd konkreetset sissekannet esile tuua, pigem meeldib mulle blogi üldine kujundus/olemus, mille oluliseks osaks on suurepärased fotod!
Ning palju õnne raamatu ilmumise puhul!
Kristin
Mina loen ka sinu blogi juba tükk aega. Ja lemmikpostitust ei pidanud ma üldse kaua mõtlema. Mulle meeldib kõige rohkem pastamasina postitus. Ma sain ka samal ajal selle kaunitari ja sinu postitus andis mulle julgust juurde esimese pasta tegemiseks. Vaatasin ka igaks juhuks terve blogi uuesti üle, et äkki on veel miskit, aga pastamasin jäi, panin hoopis järjehoidjasse porgandikoogi retsepti ja plaanin lähipäevil seda teha.
Lemmikud on ka pildid siin. Ja tekst.
Päikest!
Mina olen üks hallist massist, kes nuumab lugedes silmi ja muid meeli, vahel teeb järele ka, aga sõna ei võta. Tegelikult lummab blogi tervikuna, nii stiil kui pildid ja keelekasutus, aga kui midagi valima peab, meenuvad vinged taaskasutused nagu valge laud ja ürdipliit. Külaskäik taevarestorani ja tomatieri. Lisapunktid annan pealkirjade eest.
Raamatut plaanisin osta, sest kõik autor-blogardid on ammuilma eritähelepanu all:). Aga kui loosiõnn peaks naeratama oleks eriti uhke.
Nüüd on siis ühest hallist varjust jälg maas:)
Minu lemmik on isetehtud müsli postitus kirjandustsitaatidega. Ja müslit olen ise nüüd juba oma 3-4 korda teinud. Ja nädalavhetusel teen jälle!
Sinu blogi on üks kahest toidublogist, mida regulaarselt külastan. Olen su blogi juurde pidama jäänud eelkõige sellepärast, et sinu postituste viimistletus ja terviklikkus on väga nauditav – on tunda, et iga postitus on inspiratsiooni ja pühendumise resultaat ja rõõmuga tehtud. Jõudu edaspidiseks!
Tere!
Olen püsilugeja juba päris ammu. :) Lemmik on muidugi see imekaunis pliidist tehtud peenar! Ja fotod on siin alati väga väga ilusad!
Jõudu ka edaspidiseks.
Triinu
Mina sattusin su blogisse kellegi teise blogi kaudu, ilmselt köitis esmalt tähelepanu blogi nimi. Siis ma avastasin, et su nimi on ähmaselt tuttav, hiljem selgus, et me pole mitte ainult koolikaaslased, vaid sa oled ka mu venna klassiõde;).
Pliidipostitus vist oligi esimene sinu postitus, mida ma lugesin ja see on ka mu lemmikuid(üheainsa valimine on liiga raske). Ja see tomatipostitus. Viimasest ajast meenuvad isadepäevavahvlid(tervita teda, kui sa mu tuvastad;)). Ja no need pildid…
Ole tubli,
Kerttu, 7.lend
Mina olen ka juba ammusest ajast püsilugeja. Ja tõepoolest, kuigi ma tean, kui tore on, kui postitusi kommenteeritakse ja vahepeal mõni meil heade sõnadega saadetakse, siis ise ma üldiselt loen ja vaatan vaikselt, jättes ainult mõned lisavaatamised statistikasse maha ;)
Lemmikpostitust on küll raske välja tuua, viimase aja üks lemmik on kindlasti “vanast talulauast kodukontoriks”. Ma alati imetlen neid inimesi, kellel see isetegemise pisik sees on, ja kes muidugi ka tegemiseni jõuavad. Paraku ma ise tihti mõtetest kaugemale ei jõua, aga eks ma vaikselt proovin ikka :)
Olen blogil silma peal hoidnud algusest peale. Pildid on muidugi imeilusad, kohati liigagi. Jutud ladusad ja toidud hea käega tehtud. Eriti, kui arvestada blogi perenaise noorust. Kõnelebki see üldine värvikas elukäsitlus, kõik on nagu paigas, kindlas raamis, nagu postkaardil. Latt on kõrgel, eriti uue alustaja jaoks. Siin blogipesas on algusest saadik olnud kõik suurepärane. Siia naljalt ei tule internetikeskkonna anonüümsed ilkujad kõnelema. Siin käivad teised toidublogijad ja toidunautlejad. Noogutavad pead, kui mõttelõng meeldib, kiidavad uut sissekannet, et jälle see Marju…tegi ära. Raamat on kindlasti edukas!:)
Tere,
Mina piilun erinevaid blogisid enamasti ilusate fotode pärast. Tavaliselt on need toiduteemalised. Üks lemmikumaid selles valdkonnas ongi tassike. Internetiavarustest leiab hulganisti ka teisi toredaid välismaiseid blogisid, kuigi oma emakeeles on ikka kõige mõnusam kaasa mõelda ja enda eluga, kogemustega võrrelda. Võrdlusmomente ja äratundmisi on rohkem. Sellegipoolest meeldib mulle blogides midagi uut ja huvitavat leida. Leida mingi kiiks, mis annab toidule või tegemisele hoopis uue näo. See on nagu põnev, kuid ohutu reisimine.
Sinu blogis on üheks mu lemmikuks “Mis täna hommikusöögiks on? Müsli ja viigimarjad.” Nimelt püüan ma ikka leida viise, kuidas oma itaallasest kallimat meie kliimas nii vajalikku hommikusööki sööma panna. Niisiis leidsin sellest postitusest ikka oma tõekspidamistele kinnitust ja ka natuke sundust erinevaid variante edasi otsida. Palju andis infot ka kommentaarides kirjutatu. Proovime ikka külmasid ja soojasid putrusid, frappésid jne..
Aga kindlasti on minu jaoks põnevamad artiklid, kus on lisaks retseptile kirjas ka olustiku, probleemi kirjeldus, selle üle väike isiklik arutelu. Ja lõpuks ka lahendus retsepti ning imekauni pildi näol. Siinjuures tulevad meelde “Piparmündi-šokolaadi pulgakommid – hingele pai”, “Rabarber joogi sisse ehk raberberist bellini” ning “Enne ja pärast: vanast talulauast kodukontoriks”.
Suur tänu,
Kiq
Sattusin Tassikese lehele sel nädalal teiste toidublogide kaudu, seega pole jõudnud kõike läbi lugeda. Aga mis kindel, mulle meeldib selle blogi nimi üle kõige! Tassike elu topelt koorega..mmmmhm
Ja kordan üle, et pildid on kadestusväärselt ilusad!
Keiu
Tere.
See juhtus ammu, kui ühel toredal päeval sattusin juhuslikult Tassikesse ning temast sai mu truu kaaslane.
Meeletult vahva blogi, kaasahaarav jutt ja no need fotod – pilke naelutavad!!!
Lemmikut postitust on väga raske valida, aga rohenäppude eri vol.2 tuli just õigel hetkel, potid vallutasid mu aknalauad ja rõdu jäi väikseks. Nii mõnedki uued taimed tulid vanadele lemmikutele seltsi.
Kiidulaul jätkub…
Soovin kõikide soovide täitumist,
Liina
Tere, Marju!
Ma ei mäleta enam, millise blogi kaudu ma Sinu omani jõudsin, kuid seda mäletan küll, et valisin selle uudishimust – kuidas näeb välja sedavõrd laheda nimega veebipäevik? Ja nagu selgus, näeb välja väga hea, sest nii lood kui pildid on Sul lihtsalt imelised!
Minu lemmikpostitusteks on ema moonisaiade lugu – selle tunde pärast, mida sealt õhkub! – ning lugu sellest, kuidas laud endale uue kuue sai!
Jõudu, rõõmu ja häid mõtteid Sulle jätkamiseks!
Karmen L.
Tere Marju,
Lugeja olen vast viimane pool aastat. Siiani ei ole veel kohanud ühtegi postitust, mis huvi ei pakuks. Ja fotod – imeilusad!
Mina, kui anonüümne tomatisõltlane, sain tõelise laksu tomati-postitusest, vahel, kui neelud jälle käivad, aga poest plastmassi osta ei taha, tulen siia ja söön silmadega kõik su tomativõikud ära.
Ise olen praegu võõrutusravil ja loen päevi, millal saaks näpud ometi mulda ja tomatitaimed kasvuhoonesse ja siis juba tomateid – suuri ja väikseid, rohelisi ja punaseid, kollaseid ja oranže.
Ma võiks prääksuga kükke teha, kui keegi mulle ainult ühe “Härja südame” annaks.
Punast kulda,
Helina!
Tere Marju!
Avastasin sinu blogi umbes paar kuud tagasi, sellest hetkest alates olen täiesti armunud sinu sissekanetesse meisterdamisnurka jne. Kogu blogi olemus on lihtsalt võrratu.
Sa oled loonud sooja ja hubase koha, mis inspireerib teisigi kaasa elama, tegema.
Pika iga ja edu edaspidisteks õnnestumisteks.
Tere!
Lihtsalt et endast teada anda: olen samuti Sinu blogi regulaarne külastaja ja mulle meeldib soojus ja sõbralikkus, mis siit õhkub! Kuna olen ka Pärnust pärit, aga elutsen Tallinnas, elan alati kaasa, kui kirjutad käikudest Pärnu rohelusse ja käsi mulda pistma — sama siin! :)
Lihtsalt aitäh Sulle, väga ilus on siin ja muidugi inspireeriv! Olen mitut asja ise järgi proovinud, pealegi pole ma uute postituste janus Sinu blogi tsekates kunagi pidanud pettuma :)
Tervitusega,
Kaisa
Mina avastasin Sinu blogi siis, kui perenaine.ee tegi oma edetabelit toidublogidest. Tulin vaatasin üle ja olengi vaatama-lugema jäänud.
Väga meeldib Sinu kirjutamise stiil, mõnusa oma nurga alt lähenemine asjadele (pigem ilmselt elule endale) ning loomulikult lummavad pildid.
Edu ja jaksu lummavate blogipostituste kirjutamisel ning kõikidest teistes tegemistes! :)
Imelist jõuluaega!