Tassike elu topelt koorega »

Magus kiusatus

Nii nagu on koera- ja kassiinimesed, on ka magusa- ja soolase omad. Mina lahterdan ennast mõlema puhul viimaste hulka. Kassi ei ole mul küll tegelikult kunagi olnud, aga mu blogi läbilõige peaks küll näitama seda, mida tihedamad külalised juba isegi teavad – sefiiritorte ja rosinakringleid siit juba naljalt ei leia. Aga hoiatan, et selles vallas võivad nüüd hakata puhuma uued tuuled! Tõenäoliselt pole need kõige tormilisemad, ent mõnusa briisi mõõtmed annavad usutavasti välja küll.

Põhjusena võin kirja panna selle, et viimase 2 kuu jooksul olen:

  1. söönud ära vähemalt oma järgmise aasta magusanormi jagu kooke,
  2. näinud, kuivõrd lihtne võib ühe maitsva koogi küpsetamine olla (ja seda edukalt ka oma käel järele proovinud),
  3. kiindunud microplane‘i,
  4. ja saanud teada, et šokolaadi ei peagi sulatama veevannil!

Lisaks sellele olen ostnud koju mitu uut imearmast koogialust ja neid oleks nüüd ju patt tolmu koguma jätta. Aga kõike seda sellel lihtsalt põhjusel, et viimase 2 kuuga olen pildistanud (mekkimine kuulub selle töö juurde) kooke, mis saavad juba 3 nädala pärast raamatuks ja mida hakkab kaunistama selline kaas:

"Magus kiusatus - lihtsad koogid, millele on raske vastu panna" Silja Luide

Ehk mul on heameel teatada, et eile, 7. novembril läks trükki peagi ilmuv koogiraamat “Magus kiusatus. Lihtsad koogid, millele on raske vastu panna”  viimase 2 kuu tiheda töö tulemus! Ja seda just graafiku mõttes, sest tavaliselt kulub idee sündimisest raamatu trükki saatmiseni ikkagi rohkem aega. Nii et minu jaoks ka väike eneseületus! Eriliseks teeb selle raamatu minu jaoks veel see, et kui fotode osa tehtud, sain ideedetasandil tegeleda ka raamatu kujundusega. Selle osas oli mul juba alguses teatud visioon silme ees ja nüüd on eriti tore näha, et see saab vähemalt osaliselt ka reaalsuseks (nii et tänud sulle, Jan)! :)

Teie, kes te juba pikemat aega olete kortsus kulmuga mu kahtlaselt magusaks kiskuvat Instagrami jälginud, teadke, et neid ahvatlusi ei ole teinud mitte mina, vaid Silja Luide, kes on selle koogiraamatu nippide-nõuannete ja retseptide autor. Ja teile, kes te juba teate, kes see Silja on, ei hakka ma pikemalt teda tutvustama. Aga teistele võin öelda, et Silja on tõsine magusahoolik – neid päivi, mil ta oma koduköögis midagi ei küpseta, pidi ikka väga harva ette tulema. Ja ahjust tulnud värske koogi 5 minutiga hävitamine polevat ka mingi probleem (ma tean, ma ka alguses ei uskunud seda, aga 2 kuu jooksul tõdesin oma silmaga, et see on võimalik, no vähemalt poole koogi puhul). Koduköögiga tema kogemused siiski ei piirdu – Silja on õppinud kokakunsti Prantsusmaal maailma vanimas ja ühes tunnustatumas kokakoolis Le Cordon Bleu, küpsetanud Eesti tunnustatud söögikohtadele ja pidanud juba 2 aastat küpsetiste poole kaldu toidublogi (kes pole sinna veel jõudnud -> Jagatud rõõm). Oma blogis kirjutab Silja raamatust pikemalt:

  1. raamatuidee sünnist (vihjena võin öelda, et selles on osalised nt sauna eesruum, rukola ja värske kartul),
  2. raamatu sisust ehk missugused koogid ja miks ta sinna raamatusse valis,
  3. ka sellest, kuidas see kokaraamat endale pealkirja sai.

Minu blogi on ohustatud nüüd selles mõttes, et tegelikult hakkas mulle magus palju rohkem meeldima, kui ma nägin, kui lihtsalt ja kiirelt võib ühe hea koogi valmis teha! Mitte et ma poleks varem üldse kooki küpsetanud, aga selle raamatu tegemine vist julgustas mind kõvasti. Minu lemmikud on just need koogid, mille saab kerge vaevaga lihtsalt kokku segada, vormi kallata ja ahju pista. Ja voilà (nagu nt see Silja versioon rootslaste šokolaadikoogist nimega kladdkaka, mida all kujundatud raamatu lehekülgedel näeb – retsept asub postituse lõpus). Iga kord, kui külalised tulevad, on mul kõige rohkem raskusi just selle magusa käiguga. Ja selles mõttes olen ma nende retseptide eest väga tänulik – hundid saavad söönuks ja lambad jäävad ka terveks. :)

Magus kiusatus - kladdkaka SiljaLuide

Nüüd ei tule teha muud kui oodata. Loodan, et teete seda koos minu, Silja ja põnevusega. Kui raamat umbkaudu 3 nädala pärast ilmub, annan sellest kindlasti teada, sh ka esitlusest jms.

Seniks aga ootan huviga teie arvamusi raamatu kaane kohta! Kuidas meeldib?

Ahjaa, tahtsin veel mainida, et paljud selle raamatu retseptid on ka gluteenivabad või sisaldavad nõuandeid, kuidas mõnd retsepti gluteenivabaks muuta (nt nagu selle sama kladdkaka puhulgi)!

 

Kladdkaka ehk rootslaste šokolaadikook

100 g võid
170-200 g suhkrut (pool sellest hele või tume muscovado)
2 muna
90 g jahu*
50 g kakaopulbrit
1 sl vanillsuhkrut
2 sl külma kanget kohvi (soovi korral)

Soovi korral võid veel lisada 2 sl alkoholi (nt cointreau, frangelico, brändi vm), hakitud pähkleid, mandleid ja/või šokolaaditükke

* Gluteenivaba koogi jaoks kasuta nisujahu asemel riisijahu.

Sulata või ja lase sellel u 10 minutit jahtuda. Lisa suhkur ja munad ning sega ühtlaseks. Sega jahu kakaopulbri ja vanillsuhkruga ning lisa seejärel läbi sõela ülejäänud tainale. Sega ühtlaseks ja tõsta tainas võitatud ja jahuga (sobib ka mandlijahu) ülepuistatud või küpsetuspaberiga kaetud 24 cm läbimõõduga vormi ning küpseta 180 kraadi juures u 18-20 minutit.

  • Eliis

    Tore nimi sellel šokolaadikoogil:DVastaTühista

  • Eliis

    :) Ma täitsa usun! Rootsi keeles on palju eestlaste jaoks kummalisi sõnu. Kladd tekitab ka seoseid – inglise keelest. Rõõmus. Nii põnev kook!:) Seda peaks küll tegema!VastaTühista

    • Nojah, kui mõelda, kuidas tume šokolaad tegelikult ju heale tujule väga doniseerivalt mõjub, siis ongi tal väga kümnesse nimi :) Tegin vähe teise retsepti järgi seda kooki möödunud suve jooksul vähemalt 10 korda! Minu jaoks on see täielik rekord, aga tõesti, väga hea tummine kook on, mida võtadki väikse killu millegi hapuga – suvel sõime nt maasikatega, ja magusaisu on mõneks ajaks jälle rahuldatud :) Ja mis peamine – väga lihtne teha ka!VastaTühista

  • Tundub igati hea raamat ilmuvat :) Ja Sina oled ikka eriti usin ja tubli ja andekas ja mis kõik veel :) Ausalt, imetlen !!! Ootame siis põnevusega ;)VastaTühista

  • Ma ühinen imetlejate ridadega, Sa oled ikka super tubli ja andekas, Marju!
    Just eile käisin raamatupoes uuema lektüüriga tutvumas ja ostsin endale muuhulgas pubitoitude raamatu. Aga teada-tuntud magusasõbrana pole kahtlustki, et Sinu fotod + Silja retseptid = see raamat tuleb endale kindlasti soetada :) Kaas näeb küll igati ahvaltev välja!VastaTühista

    • Aitäh, Dagris, väga armsad read! Päriselt, nii hea lugeda. Aitäh! Ja rõõm kuulda, et soetasid endale ka pubitoitude raamatu. Koogiraamatuni peaks olema nüüd veel 1,5 nädalat ootamist ;)VastaTühista

  • Triinu

    Kindlasti minu wishlistis!! Tundub super ja seda muidugi piltide pärast!VastaTühista

  • Superlahe uudis! Palju õnne ka siitkaudu! Kirjutasin just Siljale ja nüüd kirjutan Sullegi, et kui sellised hinge ja armastusega asja juures olevad inimesed, nagu Sina ja Silja, ühe raamatu teevad, siis sellest peab üks tõeliselt magus suutäis tulema! Ootan põnevusega!VastaTühista

    • Ma ootan ka põnevusega, Juta! :) See on alati ühe raamatu välja andmisel see “magusa valu” periood. Selle raamatuga kuidagi eriti, sest tõesti, oma hinge ja tööd ja vaeva ja armastust sai sinna kõvasti pandud :) Aitäh sulle!VastaTühista

  • Kuna mina olen 110% magusainimene, siis minu jaoks on selle raamatu kaas selline, et ostaksin ta sisse piilumata ära ja ei kahetseks sekunditki. Jääb ainult imestada, kuidas te seda kõike jõuate :)VastaTühista

    • Nii tore lugeda, Koopatibi! :) Vabakutselisena tekib vist üsna kiiresti see pole-vahet-mis-päev-on-sündroom, sest tegelikult oled pidevalt mõtetega oma tegemiste juures, sest see ei olegi nagu töö, vaid sina, sinu elu ja see, kes sa oled. Nii et sellest on juba raske iga õhtu kell 18 plaktsi lahti öelda :) Eks see lühike periood oli muidugi väga suur eneseületamine meile kõigile, lihtne ta ei olnud, aga nagu öeldakse, et mida suurem valu, seda suurem ka armastus :)VastaTühista

  • Mul oli aastaid üks lemmikkook. Seda müüdi Olümpias seal, kus kaasa saab osta. Igakord kui ma tahtsin midagi head, siis läks hingevärinal olümpsi, et kas täna on. Mõnikord oli, mõnikord oli otsas kuni ükskord öeldi, et rohkem nad seda enam ei tee. Mul on siiamaani sellest nii kahju, aga….see vaarikatega kook seal kaane peal näeb vähemalt täpselt samasugune välja kui see minu ammune lemmik. Kuigi see oli apelsiniga ;)

    Kaas näeb väga isuäratav välja ja eks ma pean nüüd jõuluvanale kirjutama :)VastaTühista

    • Krista, panen nüüd pöidlad pihku ja loodan, et Silja aitab sind oma retseptiga hädast välja! Kuigi kahju muidugi, et selline asi üldse juhtus, ma tean, ma võtan selliseid asju vahel täiesti ettearvamatult südamesse, sest tegelikult vahel on see nostalgia ja pealnäha n-ö lemmikkook tegelikult ju hoopis midagi suuremat, kui lihtsalt üks koogitükk :)VastaTühista

  • ….ja ongi valmis:) Õnne-õnne-õnne!VastaTühista

  • Aitäh kõigile!

    Dagris, niiiiiii tore on seda lugeda!:) loodan, et ei valmista Sulle pettumust, kuigi Sinusugust staažikat küpsetajat on ilmselt päris raske millegi uuega üllatada:)

    Krista, see vaarikatega kook on vaarikamaitselise šokolaadiga, aga Sa võid vabalt kasutada apelsinimaitselist v lihtsalt tavalist tumedat šokolaadi. Oleks küll hästi huvitav kuulda, kas see on ka maitselt SInu lemmikkoogiga sarnane v mitte:) ma igal juhul väga loodan, et leiad raamatust endale uue lemmikkoogi!:)VastaTühista

  • […] valik, et saab kohe ahjusoojade piltide hulgast valida ja nüüd mul siis ripuvadki köögis kolm Marju tehtud pilti. Kalle ja Ketlin nüüd narrivad mind, et ise püüan vähem kooki süüa ja siis kolm […]VastaTühista

Sinu e-posti aadressi ei avaldata. Nõutud väljad on tähistatud tärniga *

*

*