Tassike elu topelt koorega »

Ploomikrõbedik ja tiba värskem hingamine

Mulle meeldivad sügised. Just sellepärast, et siis on õhtuti niisama kodus olemine kuidagi rohkem õigustatud kui suvel. Rahulik on olla. Kõik käivad jälle tööl-koolis ja üleüldine vabalt kulgemine saab justkui mingid raamid. Ühest küljest on muidugi kahju, et meie suvi on nii üürike ja tuleb ajaga võidu joosta, et ikka igale poole jõuda, kuhu plaaninud. Tegelikult tahaks asju ju palju rahulikumas tempos teha ja mitte nii pinnapealselt paljudesse kohtadesse jõuda. Aga seda mõtlen ma vist küll igal sügisel. Kuigi sel aastal on jälle kõik teisiti…

Olude sunnil pidime siiski Tallinnasse naasma. Hoolimata mind vallanud väga õigest tundest ja suve alguses mõeldud mõttest, et siit ma sügisel küll kuskile ei lähe. Aga on nagu on ja tegelikult ei olegi see naasemine üldse mitte halb. Oleme pühapäeva õhtust alates tagasi Harjumaal, Tallinna külje all väikses külas, et mitte öelda Tallinnas. On kuidagi väga rahulik. Kui naabermaja lapsed välja arvata, on kant väga vaikne. Ja see mulle meeldib! Kuigi kui lahtisest rõduuksest kostab aeg-ajalt batuudil kargavate või British Shorthair’i taga ajavate laste kilkeid, on see kuidagi omamoodi kodune ja mõnus tunne. Ja ka vaatepilt. Samas on mul tekkinud kerge hirm, kas see üks poiss lisaks möirgamisele ikka muudmoodi ka suhelda oskab?!

Ploomikrõbedik

Vesi tuleb köögis kraanist ja dušš on ka! Ja kui ma üleeile soolakurke tegin, tekkis probleem sealt pigem külma, mitte sooja, vee kätte saamisega (vastukaaluks Saaremaale, kus oli ainult külm kaevuvesi ja sooja vee saamiseks pidi kas sauna tule tegema või vett keetma). Tuba on ilma ühegi pingutuseta soe ja magamistuppa ei pea voodiservale “lihtsalt igaks juhuks” varuma 3 tekki. Mitte et Saaremaal ei oleks mõnus, lihtsalt need 2 elu on niivõrd erinevad. Ja kui oled ühes olustikus mõne aja elanud, hakkad nii tavalisi asju, nagu kraanist tulev vesi või dušš, hoopis teistmoodi hindama. Samamoodi nagu hakkad igatsema täielikku vaikust ja pimedust, mis Saaremaal õhtuti külale peale vajuvad. Või siis kolmapäeviti laekuvaid 4 karbitäit suuri ja kollaseid talumune.

Suvel käisin Muhus külas ühel muidu üsna kiire elutempoga sõbrannal, kes igal suvel seal pikemalt puhkamas käib. Ja tema sõnad olid nii tabavad, et jäid mind siiani kummitama. “Siin kulgeb elu ainult söögi järgi,” ütles ta, ise kastitäie värskete kartulite ja tomati-kurkide keskel askeldades, kapinurga peal veega täidetud kruusi seest tilli ja sibulat näpistades. Ise mõtlesin, et jumalast tõsi, nii see ju ongi.

Huvitav ongi see, et kui elada täiesti nii maal, kui meie seal Saaremaal olime, ei ole sul mitte kunagi mitte sekunditki aega mõelda: “Mul on igav, ei tea, mida teha võiks?” Sest kui üks asi saab tehtud, ootab järgmine. Kõik toimub kuidagi hästi orgaaniliselt, loomulikult. Ja ma ei ütle, et see on halb, see on lihtsalt hoopis teisiti kui Tallinnas. Kuidagi rohkem nagu päris elus – maalähedasem. Näiteks kõpitsemistöödega ei saa alustada siis, kui ise tahaks, vaid võib selguda, et tuleb veidi oodata, sest räästa alla pesa teinud pääsukesed ei ole oma pojakesi veel teele saatnud. Või et hakkadki mõtlema, et tegelikult ju ongi tore, et meie aidatoa üleval pööningul käib öösiti askeldamas nugis, sest siis on hiiri ja rotte palju vähem! :) Tõenäoliselt keegi tema sugulastest oli ka sellel “röntgenpildil”, mille kevadel aida pööningult avastasime.

Ploomikrõbediku tegemine

Selles suhtes tundub linnaelu ikkagi tõsise luksusena (mitte, et ma seda alles nüüd oleksin avastanud, lihtsalt selle mõistmine on veel sügavam). Sul on küll to-do-list olemas, aga palju rohkem on vabadust valida, missuguses järjekorras neile linnukesi ette tegema hakata. Ja on ka rohkem vabu momente, näiteks lugemiseks (mida ma olen paari viimase päevaga saanud täiega nautida!), sest nn ellujäämisega korteris otseselt tegelema ju ei pea. :)

Samas ei ole poes või turul käimine sama, mis oma aiamaalt asjade lõunasöögiks noppimine. Mitte lihtsalt sellepärast, et see oleks enda kasvatatud või kuidagi parem, mulle lihtsalt ei meeldi poes käia. Ja see on jälle üks Saaremaa (suve) suur pluss, et saadki hakkama sellega, mis sul kasvamas on. Korra nädalas tood väiksest poest hädapärased asjad ära ja ülejäänud aja on mureta, sest küll aiamaalt või kapist midagi ikka leiab. Hommikuks on hea õunapuuaiast paar värskelt maha potsatanud “Valget klaari” tuua. Või kui tuleb mõte, et teeks täna magustoitu, siis lähedki aida taha ja raputad ploomipuud ja suur kausitäis ploome ongi käes. Kuigi sel aastal ei ole just kõige parem ploomi- ja õuna-aasta, on meil seal õnneks mõlema puid mitu, nii et päris ilma ikka ei jää.

Ploomikrõbediku tegemine

See magustoit, mille retsepti ma nüüd siia kirja panen, on meie peres sügise traditsiooniline magustoit, mis on mulle tuttav juba vanast heast vanaema ajast. Tema tegi seda tavaliselt kaneeliste õuntega ja serveeris piimaga. Ja muide, samasugust õunakrõbedikku pakuti ka eelmisel nädalal Põhjakal (projektist “Blogijad Põhjakal” kirjutasin pikemalt eelmises postituses), nii et kes ise söömas ei käinud, saab nüüd kodus järgi proovida, nagu Hedi kommentaaris soovi avaldas :)

Viimase paari aastaga olen aga enda jaoks avastanud ploomid, mis mind varem on üldjoontes millegipärast suhteliselt külmaks jätnud (eelmisel sügisel tegin korduvalt seda lihtsat rummist ploomikooki). Ploomidega tuleb see magustoit mahlasem kui õuntega ja see teeb selle magustoidu veel paremaks kui see siiani on olnud. Ja mis sest, et nüüd jälle Tallinna lähedal. See magustoit on täpselt nii sügisene, lihtne ja laisk, robustne ja soojendav, kui Saaremaal sooja pliidi ääres juba hämarduval õhtul istudes süüa tahakski.

Ploomikrõbedik*

kogused suure ahjuvormi (20 x 35 cm) kohta (piltide peal oleva vormi jaoks tegin 2/3 kogusest)

ploome (vastavalt ahjuvormi suurusele)
150 g nisujahu
150 g mandlijahu või jahvatatud mandleid** (mina kasutan viimast varianti, sest siis saab jätta sisse ka mõned suuremad mandlitükid, mis mulle krõbediku sees väga meeldivad)
175 g Demerara suhkrut (või mistahes meelepärast ja käepärast olevat muud suhkrut)
200 g külma kuubikuteks lõigatud võid

Eelkuumuta ahi 180 kraadini. Pese ploomid, poolita ning eemalda kivid. Lao ahjuvorm ploomidest tihedalt täis, lõikepind üleval. Kui ahjuvorm lubab, lao kindlasti ka 2. kiht – seda mahlasem magustoit saab.

Pane kaussi (või kui on, siis köögikombaini) nisujahu, mandlijahu (või jahvatatud mandlid), suhkur ja võikuubikud. Näpi kiiresti enam-vähem ühtlaseks puruks (kui kasutad köögikombaini, töötle massi lõiketeraga, kuni mass meenutab riivsaia – see käib sekunditega!). Kata ploomid ühtlaselt saadud puruga ja küpseta ahjus 180 kraadi juures u 45 minutit või kuni magustoit on pealt kuldpruun ja krõbe ning ploomimahlad äärtest mullitamas.

Serveerimiseks on mitu võimalust – soojalt või külmalt, koorejäätise või piimaga. 

* Krõbedikku võib teha mistahes muude mahlaste viljadega, nt õuntega – õunad puhastada südamikest ja koorida. Lõigata suupärasteks tükkideks ja täita nende tükkidega 2/3 ahjuvormist. Peale raputada veidi kaneeli ja suhkrut, segada kergelt läbi ja katta puruga võist, jahust ja suhkrust.
** kui mandleid, jahvatajat või mandlijahu ei ole käepärast, võib vabalt kasutada selle asemel ka 150 g nisujahu (ehk kokku 300 g jahu)!

 

Ploomikrõbedik

  • Hästi mõnus valgus ja meeleolu on fotole õnnestunud saada. Selline natuke koltunud ja igati sügist sümboliseeriv. Väga kaunis!VastaTühista

    • Aitäh, Tuuli! Tore, et selline emotsioon tekkis, sest üritasingi just sellist olustikku luua :)VastaTühista

  • See viimane foto on jah selline, et ma vaatan ja vaatan … ja ei tea, kas ma kunagi selle postituse retsepti uurimiseni ka jõuan :) Väga võluv!VastaTühista

    • Tuleb jõuda, muidu saavad ploomid varsti otsa ja siis pole sellest retseptist enam kellelegi kasu! :PVastaTühista

  • Liina

    Marju, sa armas inime, oled üks imeline jutuvestja! Lugesin kaks korda mõlemat pidi ja loen veel seni kuni järgmisel nädalavahetusel ise maale, sinna, kus aeg söögi järgi liigub, minna saan.VastaTühista

    • Oh, ma ei tea. Kumbki mu põhikooli eesti keele õpetajatest küll nii ei arvanud, aga ütleme nii, et ma igal juhul usaldan sinu arvamust! Aitäh! :)VastaTühista

  • Katrin

    Tean täpselt mida tunned! Soetasime endale täpselt suve alguses ka maakodu koos krundiga ja veetsime iga vaba hetke seal ja Tallinna naastes oli olemine kuidagi ootamatult veider. :) Õnneks saab ju varsti jälle sinna tagasi ja eks linnaski on vahelduseks päris huvitav!VastaTühista

    • Et asi selge oleks – mul ei ole ühe või teise vastu mitte kui midagi. Pigem mulle isegi meeldib see rahu, mis sügisega (linnas, aga ka maal) paratamatult kõige üle võimust võtab. Linnal on omad võlud, maal omad. Ja nii see vist peabki olema :)VastaTühista

  • Ma kerisin kolm korda pilte edasi tagasi ja ainult imetlesin ja olekski juba kommima tulnud ainult piltide pärast, aga kui eelmine kommija kirjutas, et ta teab, mida tunned, siis pidin ka selle järele uurima, et mida sa siis tunned…. ja mul tekkisid hoopis omad tunded ja neid nii palju, et peaks kohe hoopis oma jutu minema kirjutama :)

    aga jah – pildid on SUPER!VastaTühista

    • Ma tänan, Krista! Selline piltide ketramine tuleb endalegi tuttav ette :) Viimased päevad on nii kiired olnud, et ma alles nüüd saan mahti ka sinu blogisse uurima minna, et mida siis sina omakorda tunned! ;)VastaTühista

  • […] kommima läinud ilma juttu lugemata, aga ikka enne kirjutamist viskasin ka sisule pilgu peale. Näed SIIN. ja jäin mõtlema. Ma olen alati linnapreili olnud, mis siis, et lapsena suvel nägin päris […]VastaTühista

  • […] http://www.tassike.ee/2012/09/ploomikrobedik-ja-tiba-varskem-hingamine/ Share this:TwitterFacebookLike this:LikeBe the first to like this. Lisa kommentaar Selle […]VastaTühista

  • Anna-Liisa

    Ploomikrõbedik on üks viimase aja parimaid magustoite. aitäh!VastaTühista

    • Rõõm kuulda, Anna-Liisa! Ja ühtlasi tuletasidki meelde, mida kausitäie ploomidega peale hakata :)VastaTühista

  • Das Aufladen Nach der Reinigung sollten die heilsteine und ihre wirkung mit neuer Energie oder speziellen Informationen aufgeladen
    werden. Rkis seinen Namen Sicherheit gibt hier nur die mineralogisch-gemmologische Untersuchung.VastaTühista

  • Bernommen In Europa Finnland, Grnland, Mazedonien, Norwegen gab es auch Entdeckungen
    dieser heilsteine lexikon. Alle unter diesem Zeichen geborenen Menschen zeichnen sich durch ein nat?
    7 Nehmen Sie den Stein in unged? Hl f r werdende M? R einen Neuanfang Er heilt
    die Psyche wenn sie durch Kummer emotional zu kurz gekommen ist.
    Wichtig beim Schichten einf? Der Dioptas ist der richtige Stein.
    R bekommen 85 Heilsteine Lexikon im sch?VastaTühista

Sinu e-posti aadressi ei avaldata. Nõutud väljad on tähistatud tärniga *

*

*