Tassike elu topelt koorega »

Päev Põhjaka köögis

Blogijad Põhjakal

Põhjaka mõis

Tere tulemast Põhjakale! Kes veel ei ole kuulnud, siis terve suvi on olnud Põhjaka mõisas tegutseva restorani ja toidublogijate vahel käimas üks põnev ühisprojekt – igal esmaspäeval kokkab nende köögis üks uus blogija. Ta valmistab ühe soolase ja ühe magusa roa, chef’id maitsevad ja pakuvad mõlemaid roogasid ülejäänud nädala oma menüüs. Päris lahe idee, eks? :) Eile oli minu ja ühtlasi ka viimase blogija kord.

Pohjakal

Esiteks on Põhjakal eelmise suvega võrreldes palju muutunud – mõisa kõrval olevad müürid on saanud endale katuse, kus all on mõnus ka vihmasel suvepäeval istuda ja olemist nautida. Teiseks on eelmise suvega kõvasti edasi arenenud ka nende aiamaa. Kasvuhoone eri sorti basiilikute, tšillide ja füüsalitega… pikad peenravaod koriandrit, aedruutu, fenkolit, tilli, peterselli, ülipalju rabarberit, kõrvitsalisi… ja loomulikult kanala! Aga nendest ägedustest veidi lõpu poole veel :)

Mina läksin sinna tegema 2 asja – õunakrõbedikku ja kõrvitsasuppi (mhm, palju sinna sügiseni ikka siis jäänud on, eks?!). “Kondiitriosakond” oli selline mõnus rahulik nurgake (vähemalt sel ajal, kui mina seal olin), kus toimetas põhiliselt üksi Triin. Nagu allolevalt pildilt näha, on kuulsa Napoleoni koogi ühed komponendid ilusti valmis ja ootavad serveerimist. Vasemal istub aukohal, nagu kord ja kohus, foto meie esileedist.

Põhjakal

Tegime Triinuga minu magustoidu valmis ja pistsime ahju küpsema. Samal ajal puhastasime pihlakaid ja ajasime niisama juttu. Nii huvitav on kuulda erinevate inimeste lugusid, kuidas nad just sinna on sattunud, kus nad just parasjagu oma elus on. Ja need lood seal köögis ei olnud üldse mitte nii sirgjoonelised, et üldhariduskool-kokakool-köök. Kaugel sellest. Päeva lõpuks oli raskem leida neid, kellel üldse kokakool seljataga. Kes õpib arstiks, kes õppis filosoofiat, kes tegeleb oma kommunikatsiooniäriga… kirju! Aga seda põnevam! Aeg-ajalt tulid kondiitrisse jälle saalist tellimused Napoleoni, eelmise nädala blogija Marju tehtud õunakoogi (mis oli superhea karamelline õunakook pähklitega!) ja rukkijahuvahu järele. Tegevust ja silmailu jagus :)

Põhjakal

Üleüldse on Põhjakal praegu kibe hoidistamise aeg – nii nagu meie puhastasime Triinuga kondiitris pihlakaid, marineeris eile Ann seeni (mis tulid ka väga head, võin öelda!). Üleüldse võis Põhjakal siit-sealt leida hoidisepurke, aukartustäratavast keldrist rääkimata – purgid suvikõrvitsaviilude, kurkide, ubade ja mille kõigega veel…

Soolase köögis oli elu vilkam. Igaühel oli oma rada – kes oli määratud sooja toidu, kes külma peale. Kurikuulus Põhjaka puupliit nõudis pidevalt uut halgu, nagu teenindajad kokkadelt tellitud roogasid. Kuigi siiski positiivses võtmes :) Ma ei tea täpselt kraadi pealt, kui soe seal köögis oli, aga ikkagi väga soe, kuigi mitmed kokad kinnitasid mulle, et eile oli ikka köki-möki selle kõrval, mis seal “parematel” päevadel on. Püüan ette kujutada, aga igatahes sain pliidi ääres kõrvitsasuppi (all kollaažil üleval kõige parempoolne pilt) keetes otsaesise ja selja märjaks, nii et mulle piisas maitseks ka sellest. :)

Pohjaka köögis

Minu magustoidu (üleval kollaažil keskemine pilt) ja supi kiitis chef Ott heaks, nii et tänasest alates on need ka menüüs! Olete oodatud mekkima :) Õunakrõbedik on inspireeritud minu vanaema retseptist. See oli sügiseti meil kogu pere lemmikmagustoit. Tegelikult vist on siiani! Kollaaži kõige alumisel vasakpoolsel pildil on keedetud kartulid, mida hoidsid kokad vee-või segus soojas ja ma lihtsalt pean ütlema, et need olid vist küll mu elu siiani kõige paremad keedetud kartulid. Ja no kukeseenekaste oli nende kõrvale veel täpp i-le (justnimelt, ja mitte vastupidi)!

Seltskond oli köögis tore ja ma arvan, et see ongi köögis töötamise üks põhilisi eeldusi – mõnus õhkkond. Nagu ülalt näha, kui kellelgi hakkas igav, oli Annil kohe oma muppet show varnast võtta – peaosas vutt! :)

Kui lõunapaus oli ära olnud ja terve karjaga õues katuse all einestatud, “tegi Ann mulle aias lahkelt tuuri”. :)) Uus avastus oli spinat, mida nad seal kasvatasid  – Uus-Meremaa oma (all paremal), kui ma õigesti mäletan. Hästi mahlakate ja paksude lehtedega, hoopis teistsugune, kui need sordid, mis mul siiani on olnud.

Pohjaka aed ja kanad

Kanad on neil noored ja seepärast väga palju mune (veel) ei anna, kuigi need 5 tükki, mis päevas tulevad, pidid ikka hirmus kvaliteetsed ja kollased olema :) Pole ime, sest kanad saavad vabalt ringi joosta ja ka söögiülejäägid saavad nad endale, nii et kehv elu neil seal ei ole. Meilgi siin Saaremaal on käidud külas ja imestatud: “Miks see omlett nii kollane on?”, nii et sain aru küll, mida nad selle all mõtlesid. Kiideti ka kanala peal asuvat magalat – kahjuks endal järele proovida ei õnnestunud, aga idee on hea – värske õhk ja äratust ei ole ka vaja panna (kukk oli ka).

Pohjaka aed ja kanad

Veel kiitis Ann aias tuuritades, et neil kõigil on seal köögis nüüd uus lemmik – kevadeti fännavad nad linavõrseid (lina praeguses kasvufaasis all pildid). Minu jaoks oli see uudis, nii et kikitasin kohe kõrvu, sest iga kevad tahaks ju isegi midagi uut ja põnevat jälle avastada. Eks paistab, eksperimenteerida ju võib :)

Igal juhul suured-suured tänud kogu Põhjaka perele, et te mind vastu võtsite ja iga küsimuse peale (kust ma tšillit, blendrit, kaussi või konserviavajat saan) vastamast ja nii lahkelt aitamast! Ja ka Siljale, kes oli selle idee sündimise juures kindlasti oluliseks lüliks. Minul oli väga tore, kodune ja igas mõttes soe tunne seal igatahes olla. Loodan, et seda kodusoojust saate ka teie tunda, kui sinna külla lähete! :) PS. Ja kui lähete (või olete juba käinud), oleks väga tore teada, kuidas meeldis! :)

Põhjaka aias

Põhjaka menüü 28.08.2012

  • Hedi

    Kas õunakrõbediku retsept ka kaaslugeija silmade alla võiks tulla? :)VastaTühista

    • Kindlasti! Luban, et järgmine blogipostitus tuleb just krõbediku teemal! :)VastaTühista

  • väga armas, et mind siin niimoodi hea sõnaga meeles pead:D, aga tänud ikka Põhjaka ülilahedale ja lahkele seltskonnale, et meid terve suve viitsisid võõrustada:) mina lihtsalt juhtusin õigel ajal Saigonis olema:):):)

    ja see on muidugi ka armas, et “Ann Sulle lahkelt tuuri tegi”:) ta aitas Sul vist “lahkelt postitust ka kirjutada”?:):):) ja tõeliselt särava naeratuse oled Annilt välja võlunud – see vutiga pilt on väga ilus ja kelmikas!:):):)VastaTühista

Sinu e-posti aadressi ei avaldata. Nõutud väljad on tähistatud tärniga *

*

*