Tassike elu topelt koorega »

Söödav linn ehk savi+kasvuturvas+kanakaka+seemned =sõda!

Kas keegi teine teadis, et meil siin Eestis, Tallinnas on peetud seemnegranaatidega sõda? Mina igatahes mitte. 1 seemnegranaat = kanakaka+savi+kasvuturvas+mistahestaimeseemned. Kõik üheks kenaks palliks mätsitud ja pommirünnak linnas laiutavate tühermaadele võib alata!

Millest ma nii õhinal kirjutan? Sellist taimset sõda nimetatakse gerilja-aianduseks, mis on saanud alguse juba 1970ndatel New Yorgis. Kas pole mitte põnev? Selle aiandusvormi eesmärk on muuta linnades asuvad tühermaad rohelisemaks ja “söödavamaks” – propageerimaks kogukonnaaedade loomist. New Yorgis on see projekt olnud edukas, sest tänaseks on seal loodud üle 600 kogukonnaaia, kus kasvavad köögiviljad, õunapuud, vaarikapõõsad, lilled jne. Jah, New Yorkis! Hea küll, see selleks, aga kes oleks võinud arvata, et ka Eestis on samasugune pommitamisaktsioon juba ära tehtud! Minu arust väga huvitav ettevõtmine – peaksin isegi väga heal meelel sellist rohelisesõda. Miks ma sellest varem ei kuulnud?!

Aga et nüüd korra hinge tõmmata ja kõik otsast peale ära rääkida, sai kogu lugu alguse sellest:

Katuseaed New Yorkis

Või õigemini üsna sarnasest vaatepildist, mida juhtusin – pakun, et juba 15 aastat tagasi – ühes filmis nägema. Ainult et punastest tellistest kortermaja katusel oli selles stseenis lisaks ilutsevatele lillepottidele  ka vanakooli vann, kus filmi naispeategelane linna taustal ja roheluse keskel end mõnusalt vannitas.

Igatahes mulle sellest filmikatkest piisas ja nüüd tiirleb mu peas siiani mälupilt sellest katusest, mis hõljub suurlinna kohal ja samas on nii mõnusalt kodune ja roheline. Sealt on mul juba mitmeid kordi tekkinud idee, et miks ei võiks majade katustel olla kasvuhooned? Et ka linnatingimustes saaksid inimesed rohelist kasvatada. Isegi nt Pärnus Karja tänaval on vanad ridaelamutaolised majad, veel vene ajast, millel on garaaži peale ehitatud kasvuhooned. Miks neid enam ei kasutata? OK, Eestis ei ole veel sellist ruumipuudust nagu New Yorkis või Hollandis, kus peaks ilmatingimata maja katused kasutusele võtma. Aga siiski… kogukonnaaedu annaks ka Tallinnas vabalt rajada! :)

Kogukonnaaed Prantsusmaal

Aianurgake katusel

Aianurgake katusel

On ju nii, et sõnad linn ja aiandus esimese hooga justkui ei sobi ühte mõttesse. Vähemalt sellises suurlinna kortermajade kontekstis. Ometi on igasugune potipõllundus saanud viimastel aastatel järjest populaarsemaks. Nii aknalaual kui ka rõdukastides. Järjest rohkem soovitakse kinnisvara ostmisel saada kaasa ka aiamaalapikest jne. Alles hiljuti tutvustati ka Kapitali saates minu meelest väga huvitavat projekti Virtual Garden (videos umbes 2.45 enne lõppu), mille eesmärk on just linnainimesele pakkuda taime- ja toidukasvatamise elamust. Ja ka saaki. Päris põnev.

Nüüd aga komistasin sellise aktsiooni otsa nagu Linnas toidu kasvatajate ühistu ja sattusin kohe vaimustusse, sest tekkis äratundmisrõõm, et selliseid linnas rohelise kasvatamise friike on veel! Nende juurest viis tee Linnalabori välja antud raport-ajakirja “Söödav linn I” juurde (see on veebis tasuta loetav). Üllatus oli suur, sest ma ei oleks uskunudki, et Eestis linnaaianduse uurimisega nii põhjalikult tegeletakse. Ometi on Linnalabor just linnaaianduse (nimetatakse ka linnamaaharimine, linnatarbeaiandus, ingl k urban gardening) oma südameasjaks võtnud.

rooftop garden

Katuseaed San Franciscos

Jah, nüüd tekkis mul sama küsimus. Mis tervis nendest linnasaaste käes kasvanud taimedest ikka tulla saab? See on loomulikult eraldi teema, aga kui uskuda uuringuid, siis siin on mõned tulemused:

Linnalabor korraldas selle välja selgitamiseks projekti “Söödav linn”, milleks EKA vana peahoone ja Polymeri kultuuritehase katustel kasvasid kastides söögitaimed. 2009. a sügisel saabusid laborist linnataimede ja Märjamaal samadel tingimustel kasvanud taimede keemilise analüüsi tulemused: linnas kasvanud taimed olid lopsakamad, kuna keskmine temperatuur on siin kõrgem. Porgand ja redis polnud erinevalt Märjamaa juurviljadest ussitanud.

Aga. Pliisisaldus petersellis ületas lubatud normi kolm korda. Analüüse teinud Marju Robal arvab, et see võis tuleneda linnatolmust ja heitgaasidest. Polymeri peterselli puhul võimalik, et lähedalolevast värvimistehasest.

Pliireostuse vältimiseks soovitab ta söögitaimi tänavatolmu eest kaitsta hekiga või ehitada neile kasvuhoone, aga igal juhul ei tasu end lasta sellest hirmutada. Katsed olid tehtud just ülitiheda liikluse vahetus läheduses.

Katuseaed Chicagos

Katuseaed New Yorkis

Siin on veel ka videokokkuvõte Polymeri Katuseaia rajamisest:

 

Kas pole mitte lahe ettevõtmine? Kui majaelanikud koos midagi sellist teevad, võib arvata, et see paneb neid oma ümbrusest hoopis teistmoodi mõtlema ja ka rohkem hoolima. Seda oleks meil küll vaja! :)

  • Anõn

    Üksinda elava inimesena on minu suurimaks probleemiks, et suvel korterist eemal viibides teevad päike/kuivus/vihm rõdu/aknalua-aiandusele liiga.
    Sahtlid taimekastidena on küll lahe idee.VastaTühista

    • Jah, mullegi üsna tuttav probleem. Eelisel aastal kuivasid päris paljud taimed ühe pika ja palava nädalavahetusega ära. Sellele mõeldes olekski ehk kasulikum, kui saaks kevadel taimed kuskile õue viia, siis vähemalt mõni vihmasahmakas kastaks. Aga vana hea variant on ka naabriga hästi läbi saada või siis mõnele heale sõbrale nädalavahetuseks võtmete ja vaba pinna andmine! ;)VastaTühista

  • Ülilahe teema ja väga positiivne, et potipõllundus järjest enam jüngreid leiab. See kitarri ja sahtlite uuskasutus on täiesti geniaalne. Lisaks praktilisele poolele veel vaatemänguline pool. Ega’s muud, kui et kõik Tallinna katused ja rõdud roheliseks.VastaTühista

Sinu e-posti aadressi ei avaldata. Nõutud väljad on tähistatud tärniga *

*

*