Tassike elu topelt koorega »

Rohenäppude eri: maitsetaimede kasvatamine toas

Viimaste aastatega on näppupidi mullas olemine saanud järjest popimaks. Ei teagi, kas Masul on selles olnud oma osa või on lihtsalt isekasvatamise ja koduse tooraine trend ka meie inimesteni rohkem jõudnud. Igatahes on see väga tore! Sellel alal on erinevaid harrastajaid: kes aialapikesel, kes kasvuhoones, kes tubastes tingimustes. Kuna mul on täpselt üks korter-elamine Tallinnas ja üks aialapp Pärnumaal, siis tuleb varakevadel (nii veebruar-märts) tubastes tingimustes pihta hakata ja kevadel aeda ümber kolida.

Maitsetaimi olen aknalaua peal kasvatanud juba viimased… mmm… mitu aastat. Näiteks rukolat (esimesed seemned sain kusjuures Soomest, siis ei olnud see Eestis veel nii IN), tilli, murulauku, tüümiani, salveid, iisopit, melissi, piparmünti ja loomulikult basiilikut (NB! käänatakse basiilik, basiiliku, basiilikut – päris palju nalja sai, kui lugesin artklist, et “Algaja maitsetaimede kasvataja võiks esmalt istutada endale aeda, verandale või rõdule basiilika…” Olgem ausad, see oleks ka professionaalidele üsna võimatu ülesanne!) :))

Lisaks on mul aknal kasvanud punased tomatid ja kui mul veel läänepoolne rõdu oli, kasvatasin seal neile lisaks isegi kartulit! Olid head ajad. Nüüd on mul vaid idapoolsed ilma aknalaudadeta aknad ja Prantsuse rõdu (kas keegi selgitaks muide, miks seda üldse rõduks nimetatakse?), nii et super tingimusi kasvatamiseks ei ole, aga ma ei anna alla – isu näpud mullaseks teha ja iga päev väikeste taimekeste sirgumist jälgida on lihtsalt mitu korda suurem kui reaalsustaju. Oma kodust on toidu maitsestamiseks paar lõhnavat oksa napsata ju nii mõnus!

Tüümian ehk aed-liivatee

Veel enne kevadkülvi tegemist tuli mul mõte, et peaksin selle toaaianduse endale ikka põhjalikumalt selgeks tegema. Varem olen ikka teinud nii, nagu endale õige on tundunud, aga tegelikult suurt tausta ma ei tea. Rääkimata peensustest. Niisiis otsustasin endale teha ühe (hoiatus: üsna pika!) kokkuvõtte maitsetaimede külvamisest, turult-poest-aiast tuppa toomisest, et oleks hea kuskilt aeg-ajalt asju meelde tuletada. Ehk on abi ka kellelegi teisele? Või on kellelgi veel paremaid õpetussõnu? Ootan! Niisis, läks…

Külvamine

Maitsetaimede külvamisel tuleks kasutada kindlasti seemnete külvamiseks mõeldud külviturvast, kuna see on haigustevaba ja sisaldab vajalikke väetisi. Seemnete külvamisel tuleb alati jälgida juhiseid pakendil – mõned vajavad mullaga katmist, teised aga mitte, mõned külvatakse juba veebruaris, mõned aprillis jne (ühe külvikalendri leiad ka Eesti Aiaklubist). Taimed tuleks külvata kasti ning katta see näiteks toidukilega või pista kilekotti (või kasutada minikasvuhoonet). Oluline on jälgida, et “kasvuhoone” lakke ei tekiks niiskust. Kui see on tekkinud, eemalda kate ja lase niiskusel normaliseeruda ning kata siis uuesti.

Enamus maitsetaimi vajavad idanemiseks pimedust (kuid mitte kõik, vaata pakendil juhist!), niiskust ja eelistavad sellel ajal altsoojust (põrandaküte!). Kui alt ei ole võimalik seemnekasti soojendada, siis võib selle katta ajalehega, mis tekitab ka soojema kliima. Kuigi ajaleht võib veidi valgust läbi lasta tuleks kohe, kui seemned on idanenud see eemaldada ning äsja tärganud taimedega kast asetada võimalikult valgesse kota, et taim saaks kohe varakult palju valgust ja kasvaks jämedaks ega veniks pikaks (mis on märk vähesest valgusest). Kui taimed on äsja tärganud, tuleks neid esimese 2 nädala jooksul kasta ettevaatlikult iga päev, edasi juba harvem.

Kui taimedele on kasvanud idulehed ja ka kaks oma lehte, tuleks taimed pikeerida. Ümberistutamisel võib taime kõige alumised 2 lehte ära näpistada ning taim nii sügavale mulda istutada, et äranäpistatud lehed jääksid mulla alla – siis kasvatab taim nendest kohtades juured. Enamus maitsetaimi juurduvad 2-4 nädalaga.

Rosmariin

Valgus

Maitsetaimed on valguse suhtes väga tundlikud. Tegelikult võiksi öelda, et kui rohenäpul õnnestub tagada taimedele vajalik valgus, on tee tubase aia poole juba poolenisti käidud. Kõige parem on maitsetaimedele tuba, kuhu paistab idapäike, sest seal paistab puhas ja hele päike, mis ei muutu samal ajal liiga kuumaks. Lõuna– ja läänepoolsed aknad on samuti väga head, aga suvekuudel peaks jälgima, et päike liiga ereda ja kuumana neile liiga ei teeks. Põhja suunas avanevad aknad ei ole eriti head maitsetaimede kasvatamiseks, sest lihtsalt puudub vajalik valgus taime normaalseks ja terveks kasvamiseks. Üldiselt võib öelda, et iga aken, kuhu paistab päevas vähemalt 4-6 tundi otsest päikest, peaks maitsetaimede kasvuks sobima.

Taimed peaks asetama võimalikult akna lähedale, sest mida kaugemal aknast, seda ebatõhusamaks valgus taimede jaoks muutub. Erandiks on lõuna- ja läänepoolsed aknad, kus suvekuudel võiks taimed just aknast veidi eemale tõsta, et need ka suve üle elaksid.

Kui majapidamises ei ole ühtegi soodsat akent ega piisavalt valget ruumi maitsetaimede pidamiseks, võib kasutada ka spetsiaalseid taimekasvulampe (olen ostnud ise Hortesest) või päevavalguslampe, aga tegelikult on ka igasugune muu valgus taimedele alati hea. Tuleks jälgida, et valgusti asuks taimedest vähemalt 16-25 cm kõrgemal ja et taimedele antaks valgusest ka puhkust.

Poest-turult ostetud ürtide kasvatamine kodus

Plastpottides ostetud taimede puhul tuleks kohe vaadata, kas need nõuavad ümberistutamist – kui juured on plastpoti põhjast välja kasvanud, tuleb taim ümber istutada. Poetaimed pidavat juurduma hästi, kui taime võrsed kõvasti kärpida, jättes igale taimele vaid mõne päris lehe idulehtede kohale. Taimed vajavad pottides kasvamisel kindlasti drenaaži – selleks aseta enne poti mullaga täitmist selle põhja vähemalt 2,5 cm paksune kiht kergkruusa (kive vms) mis laseks õhul ja veel läbi mulla liikuda ning poti august välja tulla.

Maitsetaimede muld ei tohi olla liiga raske ja tihke, seepärast on juba poes müüdavatele muldadele lisatud liiva ja mulla pehmemaks tegemiseks tavaliselt ka lupja (pikeerimismuld). Maitsetaimede potid peaksid toalilledest erinevalt olema just pigem suured kui väiksed (vähemalt 1,5 l), sest taime juured täidavad kiiresti poti ning siis hakkab taime kasv aeglustuma ja uued võrsed saavad nõrgad ja väetid.

Ühesuguste kasvutingimustega taimi võib istutada ka ühte potti, kuid tuleks arvestada, et pott liiga täis ei saaks (20 cm läbimõõduga potti mahub 3-4 taime). Ovaalsesse potti või taimekastidesse istutades peaks taimede vahe olema vähemalt 8-10 cm. Kui taimed istutatud, tuleb neid paar nädalat otsese päikesevalguse eest kaitsta, et need saaksid juurduda. Juurdumist kiirendab igapäevane võra piserdamine pulverisaatori abil toasooja keedetud või filtreeritud veega; otse kraanist võetud vesi kipub suurtele lehtedele jätma inetu valge sademe. Istutatud taimede mulda tohib uuesti kasta alles siis, kui istutamise juures täielikult läbiligunenud potimuld on jõudnud paari sentimeetri sügavuselt läbi kuivada ja heledaks muutuda. Eduka juurdumise kindlaks tunnuseks on esimeste uute võrsete ilmumine. Nüüd võib hakata taimi juba kastma, kallates toaleiget vett potialusele või otse mullale. Ka päikese eest pole taimi enam vaja varjata.

Rosmariin

Temperatuur ja kastmine

Enamus maitsetaimi eelistab sooja, kuid mitte liiga palavat kasvukohta (u 16-21 C). Lisaks temperatuurile on oluline ka jälgida õhu liikumist ning maitsetaimede kõrvale soovitatakse isegi asetada ventilaator, et neid tuulutada. Kastmisel tuleb jälgida, et ei kastetaks taimi üle, mistõttu võivad taime juured kergesti mädanema minna. Selle vältimiseks on hea kasta alati hommikuti, siis jõuab üleliigne niiskus päeva jooksul ära aurata. Vana hea näputest aitab kontrollida, millal tuleks taime kasta. Pista näpp u 1,5 cm sügavusele mulda. Kui näpp on välja võttes kuiv, tuleks taime kasta, kui ei, tee sama test järgmisel päeval uuesti. Samuti soovitatakse maitsetaimi kasta pigem harvem ja korralikult kui tihti ja vähe. Selleks kasta taime nii kaua, kuni poti põhjas olevast august hakkab vesi välja tulema. Kui vesi ei tule välja, uuri, mis drenaaži takistab ja kui pott tundubki umbes olevat, tuleks taim parema drenaažiga potti istutada. Näiteks tüümian, salvei, oregano, majoraan ja loorber tuleks enne kastmist lasta peaaegu läbi kuivada, aga näiteks rosmariini puhul ei tohiks seda kunagi teha.

Õhuniiskus

Maitsetaimede jaoks on oluline ka õhuniiskis. Tubastes tingimustes on see tihti liiga kuiv. Selle vastu aitab taimede ümbruses õhku vee pihustamine või pottide alla asetatud lai anum, mis on täidetud väikeste kivikeste ja veega. See tekitab taimede ümbruses niiskust ja üsna kindlasti üllatab see, kui ruttu tegelikult sinna vett juurde lisama peab.

Kahjuritõrje

Kui tundub, et taimi on kimbutama tulnud mõni kahjur, siis tasub taime “uputada“. Selleks tuleb taime roheline (maapealne osa) üleni leigesse ja kergelt seebisesse vette pista (tagurpidi, samal ajal käega potti toestada, et mullakadu vähendada) ning lasta nii paar minutit seista. Seejärel võtta taim veest välja ning asetada tagasi oma kohale. Protseduuri võib vajadusel korrata iga nädal 1-2 korda, nii peaksid 2-3 nädalaga kahjurid kaduma. Kui taime ei saa tagurpidi keerata, võib samasugust vedelikku pihustada ka otse taimele, kuid seejuures tuleks jälgida, et pihustatakse ka lehtede alla, kuna tavaliselt pesitsevad kahjurite munad just seal. Sellise kahjuritõrje puhul tuleks maitsetaimed ka alati enne toidutegemisel kasutamist ära pesta.

Tüümia ehk aed-liivatee

Maitsetaimed ja nende vajadused

Basiilik – vajab päikselist kasvukohta ja kannatab kuiva õhku, seetõttu soovitatav kasvatada tubastes tingimustes soojadel ja päikeselistel suvekuudel. Et kasvuiga pikendada, tuleks vältida taimel õite loomist ning taimevars tagasi näpistada, aga mitte kunagi rohkem kui 1/3 taimest.
Murulauk – võrreldes paljude teiste maitsetaimedega ei nõua palju valgust, mistõttu soovitatakse algajatel sellega katsetada. On aretatud ka eraldi tubane sort – Grolau (Horteses täitsa olemas).
Lavendel – toas kasvatamiseks soovitatakse kääbusvariante. Armastab otsest päikesevalgust. Kasvab hästi suuremat sorti anumates.
Majoraan – kasvab hästi eraldi potis. Sooja toa jaoks soovitatakse valida magus majoraan.
Piparmünt – kasvatada soovitavalt eraldi potis, sest kasvab kiirest. Ei taha kuuma päikest.
Petersell – ei nõua palju päikest, kuid on ka väga aeglase kasvuga ja ei anna seetõttu ka palju “vilja”.
Estragon – kasvab hästi eraldi potis. Kannatab otsest päikest, aga talub ka üsna hästi varju.
Tüümian (aed-liivatee) – vajab palju valgust (tõenäoliselt ka lisavalgust) ning kasta tuleks pigem ettevaatlikult ja vähehaaval.
Rosmariin – vajab palju valgust (tõenäoliselt ka lisavalgust) ja ei talu liiga sooja ruumi (normaalne u 18 C). Eelistatum on madal ja tihe puhmas kui pikk üksik oks, seepärast võiks ka rosmariini tagasi lõigata, aga mitte kunagi rohkem kui 1/3 taimest. Väga tundlik ka ülekastmisele. Toitudesse kulub üsna vähe ja seetõttu on toas kasvatamiseks jällegi hea taim.
Salvei – armastab otsest päikesevalgust, kuid on ülitundlik ülekastmise suhtes ja ka väga kopitusealdis. Peetakse üsna raskeks taimeks, mida toas kasvatada. Aga kui proovida, siis võiks eelistada kääbussorte, mis kasvavad toatingimustes paremini.
Sidrunhein – sidrunheinaga on toas lihtne, sest see ei nõua kasvamiseks mulda. Võib kasutada poest-turult ostetud taime, aga tuleks jälgida, et selle juureosa oleks terve. Taimel tuleks pealmine osa tagasi lõigata ning panna juuripidi 5 cm vee sisse. Taim ajab uued juured ja hakkab kasvatama uusi varsi (seda pole ma ise varem proovinud, aga täiestli juhuslikult ostsin paar päeva tagasi pundi sidrunheina, nii et nüüd juba katsetan ise ka). Kui taim on juured alla kasvatanud, võib ta jätta kas sinna samasse vette või istutada aeda ja kasvatada nii endale üks ilus puhmas imelist lõhna (siin ka sellst üks  video).
Oregano – vajab heaks kasvamiseks väga palju valgust.
Meliss – kasvab isegi üsna halbades valgustingimustes hästi.

Lisaks võib vaadata ka Eesti Aiaklubi artiklit erinevate taimede kasvutingimuste kohta.

Kui ma järgnevate nädalate jooksul külvamiseni ja esimeste taimenupukesteni jõuan, teen kindlasti reportaaži! :) Ja tahaks kohe põnevusega teada, missuguseid taimi on teistel õnnestunud kasvatada? Nipid-nõuanded?

Allikad:

  • No nii, see on nüüd siis postitus, millest ma olen unistanud…mulle hetkel väga huvitav teema ja nii põhjalikult kirja pandud! Suur tänu! Tundub, et unistused lähevad täide ja mul ei jää muud üle kui see välja printida ja näpuga järge ajama hakata :)VastaTühista

    • Super! Ma olen ise ka täielik külvamise ja taimede kasvatamise hull, nii et elan kõikidele katsetajatele 100% kaasa! Sul ju kevadel suurepärane võimalus kohe akna alla aeda ümber kolida – kadestan! :PVastaTühista

  • Väga huvitav ja (ma ei väsin end kordamas) ilus ka veel. Kas sa koriandrit oled kasvatanud? Muud ürdid mu aknalaual veel kasvavad, aga koriandriga ei saa ma kuidagi hakkama. Ja mu õel on sama mure. Kusjuures koriandrit tahaks just kõige rohkem kasvatada. Esiteks kipub ta lihtsalt välja surema ja teiseks on kohe ka kahjurid platsis. On sul koriandri jaoks mõni hean näpunäide tagataskus?VastaTühista

    • Kahjuks mul ei ole kogemusi koriandriga, sest see on maailmas vist ainuke asi, mis mulle eriti ei maitse (tõenäoliselt läheb mul selle mõistmiseks veel lihtsalt veidi aega).

      Aga nii palju kui ma uurimise käigus targemaks sain, siis öeldaksegi, et koriandi kasvatamine tubastes tingimustes (eriti seemnest) on üsna lootusetu ettevõtmine. Koriander hakkab tihti lehtede asemel kohe õisi ja seemneid kasvatama. Üks professionaalne aednik soovitas neid lihtsalt madalasse ja laia nõusse külvata, üsna tihedalt, ja kui nad on kasvanud u 10 cm pikkuseks, juurtega välja tõmmata, ära pesta ja süüa nii, pigem nagu idudena siis.

      Teine võimalus on osta Vietnami koriandrit, mis ei ole küll päris õige koriander, aga tal on hea omadus pärast saagi korjamist ka edasi kasvada. Õige koriander pärast napsamist seda enam ei tee :(

      Loodan, et said vähekenegi abi või lohutust, et see ei olegi nii lihtne. Ja loomulikult pöidlad pihku, et aiandusnurgake ikka vohaks! :)VastaTühista

      • Suur aitäh Sulle. Peaks siis vist uurima, kust seda Vietnami koriandrit saada. Koriander, mida vietid oma toitude sisse panid, maitses küll nagu koriander, mida mina tean, nii et äkki polegi vahe nii suur. Issake, ma mäletan, kuidas ma oma suvila peenral oma esimese koriandripuhma kasvatasin, seda maitsesin ja sügise hakul komposti viskasin. Algul ikka kohe üldse mulle see asi ei meeldinud. Nüüdseks on vastumeelsusest omamoodi sõltuvus saanud hoopis, tahaks teda iga päev kohe! :)VastaTühista

        • Ehee :D Mul on niimoodi, et kui supirohelise, salati vms sisse on koriandrit pandud, siis ega ma päris pirtsutama ei hakka ja järele ei jäta, aga see kohe nagu karjub mulle sealt vastu. Aga olen suga sama meelt – tõenäoliselt läheb mul see pirtsutamine ajaga üle :)VastaTühista

          • kristel

            Kusjuures mul aknalaual just koriander kasvab täieliku põõsana. Õisi tekib ka, aga neid peab lihtsalt aeg ajalt ära lõikama. Aga ma ei ole seemnest kasvatanud vaid Hansaplantist istikuid ostnud. Ja Marju, harjuta ennast väikeste koriandrikogustega:) kui seda on korraga palju, siis tekib jah täielik vastumeelsus, millest on hiljem juba keeruline jagu saada.

  • Nüüd ei ole mul enam ühtegi põhjust lükata edasi potipõllundusega alustamist. Varasemalt olen ainult rohelist sibulat kasvatanud, aga olgem ausad – kes ei oleks :) Sel aastal võtan kätte ning üritan mõned maitsetaimed kasvama panna. Seetõttu oli see postitus nagu rusikas silmaauku.
    Milliseid taimi soovitaksid sa algajal kasvatada? Praegu on ainuke kindel soov basiilik, aga tahaks veel midagi.
    Kuna meie kodus sirgub kassipoeg, kelle üks omadusi on kõik hamba/käpaga järele katsuda, siis äkki oskad sa nõu anda, kuidas nö kindlustada oma tärkavaid taimi ning millised taimed ei ole kassile mürgised?VastaTühista

    • Tere Keiu! Nii tore, et sain su potipõllunduse lainele :)

      Mul endal ka just 2 sibulat akna ääres vohamas, see on tõesti hea ja lihtne algus! ;) Aga kui rääkida headest taimedest, millest alustada, siis tegelikult ma ise arvan, et basiiliku jaoks on praegu veel liiga vara, sest ta tahab ikka lõõskavat päikest ja sooja suve. Nii et ma ise plaanin neid rohkem panna ehk kuu-paari pärast, aga katsetada muidugi võib.

      Alguses on lihtsam osta mõnest aiandusekeskusest potiürte – nt loorberipuu, tüümian või ka rosmariin, taimedena on neid kindlasti lihtsam edasi kasvatada. Poest-turult soovitan osta punt sidrunheina – sidrunheinaga lihtne nagu sibulagagi ja kevadel saab aeda edasi istutada (kui on see võimalus). Sidrunheinast on blogipostituses täpsemalt juttu ja video ka. Saab teha head teed ja ka toidumaitsestamisel kasutada.

      Lisaks võin seemnest soovitada murulauku (seda peetakse üheks lihtsamaks maitsetaimeks, millest alustada), rukolat (tärkab juba paari päevaga) ja üks mu lemmik on veel hernevõrsed: tuleb panna herneterad tihedalt (u 1cm vahedega) niiske mulla peale, kergelt sisse vajutada – kuni tärkamiseni katta kilega. Võrsed kasvavad kiiresti – juba paari nädala pärast saab saaki. Neid on lihtne “külvata” ja maitsevad salati sees väga hästi. Võib kasutada ka supi, võileiva vms kaunistamiseks. Kohe selline kevadine mekk juures :)

      Kassile on mürgised tomatitaime kõik osad (v.a. küps vili). Ka avokaado (mainin, sest mul selle kivi hetkel leos). Teiste taimede kohta 100% kindlalt ei oska öelda, kuna mul pole endal kunagi päriselt kassi olnud :) Loodan, et oli abi ja hoian pöialt!VastaTühista

      • Liis

        Hei Marju,
        Ma ei tea, kas Sa kaks aastat hiljem siia kommentaariumisse üldse piilud, aga räägi palun avokaadotaime kasvatamisest natuke lähemalt.. See kõlab üleütlemata põnevalt! Tänud! :)VastaTühista

        • Hei Liis!

          Kusjuures, hetkel on see sama asi mul lausa mitme avokaadoseemnega just (jälle) käsil! Eemalda avokaadolt seeme, pese see ära ja kuivata. Torka avokaado keskele 3-4 hambatikku, nii et saad avokaado purgi suudmesse hambaorkide toel seisma panna. Avokaado panna purgi või klaasi vms peale seisma ja täita anum veega, nii et seeme oleks vähemalt 1/3 osas vees – juuri hakkab ta ajama tavaliselt lamedamast otsast (vt seemnel on ka väike täpp selles kohas). Vett võib avokaadol aeg-ajalt vahetada, aga tuleks jälgida, et see kuivale ei jääks. Idee järgi peaks seeme varsti n-ö pooleks minema, juured kasvavad anumasse vette ja pealt hakkab sirguma taim. Sellest videost, mille lingi ka siia panen, sain soovituse, et taime võiks kasvatada purgis päris kaua, seni, kuni tekivad juba esimesed korralikud suured lehed ja alles seejärel taim hästi ettevaatlikult (sest juured on hästi õrnad) mulda istutada. Soe koht tuleb igati kasuks :)

          Siin ka üks video, mis tundub üsna asjalik: http://www.youtube.com/watch?v=6ED074Ymz18

          Soovitan paralleelselt katsetada erinevate seemnetega, sest mõni ei pruugigi idaneda, mõned on aga juba avokaadost välja võttes pooldunud ja isegi juured alla ajanud (mu eile avastus nt), aga viimaseks peaks olema tõenäoliselt hästi küps avokaado, mida õnneks praegusel ajal poest just leiab ja väga soodsa hinnaga :)

          Loodan, et oli abi, Liis, igaljuhul edu! :)VastaTühista

      • Monika

        Kulla Marju, ole palun teinekord enne internetti info kirjutamist faktide kontrollimisel hoolikam. Oled kirjutanud, et rosmariin on kassile mürgine, kuid rosmariin ei ole kassile mürgine, seda kasutatakse kassitoitudes, ning selle eesmärgiks on kassi hingeõhu värskendamine. Ajad arvatavasti segamini inglise keelsed nimetused Rosemary (rosmariin) ja Rosemary Pea (kee-palvehernes). Nimetatutest viimane on tõesti kassidele mürgine. Kassile on mürgised ka näiteks murulauk, sibul ja küüslauk, mis teadjate kohaselt pidid vähendama kassi veres punaliblede hulka ja looma organism võib jääda hapnikupuudusesse.
        Mina oma tubasele kassile kasvatan aastaringselt kaera. Ning meil on nii, et kui kassil on tema potis kassirohtu piisavalt, siis ei kipu teiste taimede kallale (õnneks :-) ).

        Kirjutaksin sõna sekka ka avokaado tubase kasvatamise osas. Mina pistsin seemne potti mulda, hoidsin mulla pidevalt niiskena ja tegelane muudkui kasvab. Kahjuks ei ole keskküttega korteris vist piisavalt niiske õhk (avokaado vajab teatavasti tiba suuremat õhuniiskust), sest kasvatas algul 2 haru, millest ühe nö katsetamiseks ladvast ära kaksasin, et hargnema hakkaks. Taim otsustas seepeale, et kasvatab teist haru lihtsalt edasi. Kolm aastat ja siiani ei mingit hargnemist, ise juba kogu akna pikkune. Kuna avokaado looduses 20 m kõrgune puu, siis ei ole vast mõistlik seda meil erilises saagilootuses toas kasvatada, kui just talveaeda ei ole :-)VastaTühista

        • Aitäh sulle, armas Monika, et võtsid vaevaks sellele tähelepanu juhtida! Kahjuks tõesti olen teinud 6 a tagasi vea, kirjutades, et rosmariin on kassidele ohtlik – ei ole tõesti! Tõenäoliselt tuli apsakas ühest kassisõprade veebilehelt, kus loetellu oli rosmariin sattunud. Usaldasin pimesi, aga fakte ei ole vist kunagi liiga palju kontrollitud tõesti! Tõenäoliselt sai ka nende nimekirja see apsakas just sarnase eksituse tõttu, nagu pakkusidki. Muudan selle oma kommentaaris ka ülevalpool korrektseks ja tänan veel kord, et sellele nii hoolivalt tähelepanu pöörasid!

          Avokaadokasvatamise osas on ka rõõm kuulda, et taim juba nii suur ja eks see avokaadoseeme ongi rohkem puhas katsetamisrõõm :) Iseenda viimaste aastate kolimiste tõttu olen tubases aianduses väga tagasihoidlik olnud, sest raske on loobuda taimedest, kui jälle varsti kolima peab. Aga nüüd olen tagasi Eestis ja paiksem ja kavatsen sel kevadel kindlasti ka potipõllunduse käsile võtta, sest nüüd on mul ka suur rõdu, kuhu taimed suvitama ja vilju kasvatama viia. :)VastaTühista

  • Mina püüdsin kasvatada eelmine aasta potis korindrit, ei tulnud miskit erilist välja. Soojade ilmade tulekul aga külvasin seemnest otse peenramaale. Võin öelda, et sellest külvamisest sai õpetlik katse. Ühe rea külvasin veidi niiskemasse ning pimedamasse poolde ning teise ilusasse päikesepaistelisse külge, kus koriandritele naabriteks vaid veidi salveilehti.

    Soovitan külvata päikeselisse kohta ning kastmisega mitte väga helde olla. Toimisin nii ja sain endale ilusaid koriandrilehti salati rikastamiseks ning suppidesse maitsetäienduseks. Need, mis jäid aga varju jäid veidi nukrateks ning hõredateks raagudeksVastaTühista

  • Jeerum kui asjalik teemaarendus. Minu ürditeemalised katsetused on ka olnud nii sise- kui välistingimustes ja seni pole taibanud neist ülevaatelist ja kirjapandud muljetamist ette võtta. Sel talvel tõstsin mitmed oma ürdipotid garaaži talvituma (just need külmaõrnad, ehk salvei, rosmariini ja tüümiani). Hea on see, et osad neist on ka praegu tarvitatavad. Eks siis kevadel näe, millised suutsid talve üle elada. Eelmisel külmal talvel jäid õues ellu koriander (millest moodustus kevadel muru), piparmünt ja meliss. Muidu umbrohu mõõtmed saavutanud rucola ei elanud mullas karmi talve üle ja vaid mõnes kohas pressis paar taime ennast pinnasest välja. Eks sel kevadel ootan põnevusega, kes sõpradest ellu jäid ja kes pakasele alla andsid. Kui vähegi võimalik, kasvatan ürte ikka õues. Võib-olla on see peas kinni, aga välitingumustes tundub maitse olevat kuidagi rikkalikum.

    Väga kaunid fotod ürtidest!VastaTühista

    • Aitäh, Tuuli, jällegi! :) Loomulikult, ma eelistan ka peenra pea ja aianurgas kasvavaid ürdikesi, aga mis teha, kui pole võimalust koguaeg 10 sammuga aeda astuda :( Ja kuna meie suvi on ju nii lühike, siis panustan päris suuresti ka sügisel aiast taimede korterisse toomisesse – mul on tunne, et nii kestab “suvi” kodus kauem :)VastaTühista

  • ave

    Väga tore ja õpetlik lugemine. Olen mitu aastat suhteliselt tulult üritanud kasvatada aknalaual ürte. Päris ebaõnnestumiste kuninganna ma ei ole aga noh, võiks palju paremini…Sel aastal tahaks oma haaret laiendada ja ühe kortermaja ühiskasutuses olevatest rõdudest ka kasutusel võtta. Kas sa võiksid jagada oma toas tomatikasvatamise saladusi. Ma tahaks pisikesi kirsstomateid proovida kasvatada.VastaTühista

    • Tere Ave! Tomatite kasvatamine on mul õnnestunud kõige paremini rõdu peal – kasutasin siis selleks valmis kasvukotte (vt http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/mullad-ja-turbad/biolani-kasvukott). Nendega oli hästi mugav ja lihtne, tomatite vahel kasvatasin seal veel ka basiilikut – see hoiab muide tomatitelt mõned kahjurid eemal. Midagi erilist ma ei teinud – mul oli läänepoolne rõdu, nii et väga tugevat päikest nad ei saanud ja rõdu toestas isegi ise tomatitaimi, nii et siduma ei pidanudki. Saak oli päris hea, kasvatasin seal nii kirsstomateid kui ka tavalisi (sorti hetkel ei mäleta enam).

      Aknalaua peal olen ka kirsstomateid kasvatanud – enamasti ma olen tegelikult loobunud ise tomatitaime nullist kasvatamisest ja ostnud ilusaid ja tugevaid taimi kevade poole Hortesest, Hansaplantist, turult vms. Jällegi – midagi erilist ma ei ole neile teinud – palju päikest ja hästi kastmist (kasta tuleks õhtul, kui päike ära vajunud ja enam ei kuumuta). Igal juhul soovin edu ja palju magusaid vilju, sest oma kodu aknalaualt on need väiksed viljad küll eriti magusad mul tulnud! :)VastaTühista

  • Panin eile seemned mulda (nagu lubasin) ja tahtsin igaks kümneks juhuks üle täpsustada. Panin esialgu ainult basiiliku, tüümiani, rukola ja piparmündi- kõik eraldi pottidesse. Kile peale, ajalehe asemel linane rätik ja kuna põrandakütet pole, siis radika alla- see meil leige koguaeg. Kas nii ikka sobib? Enne pottide kokku pakkimist niisutasin mulda pealt veidi, aga kas enne võrsete ärkamist rohkem kastma või niisutama ei peakski? Ja väikesed õhuaugud tegin ka kile sisse.VastaTühista

    • Minul pole ka elutoas põrandakütet, nii et mina panin potit ja kastid isegi radika peale (õrn soojus koguaeg alt). Ajalehte ma ei pannudki ühelegi tegelikult peale, sest nt rukola seemned vajavadki idanemiseks valgust (neid ei panda mulla alla, vaid peale, see kehtib ka teiste selliste seemnete kohta).

      Aga kile panin küll kõigile peale. Kuni rohelise pea välja pistsid. Kile sisse auke ei teinud, kuna kile eesmärk ongi hoida niiskust anumas, millega seda katad. Kui kile peale tekib kondents, siis tuleb anumaid õhutada veidi aega, kuni niiskus normaliseerub.

      Mina olen harjunud mullaga nii tegema, et kõigepealt panen selle suuremasse ämbrisse ja kastan üleni niiskeks. Siis hakkan sealt järjest võtma ja pottidesse pistma. Kui seemned külvatud, siis pihustan veel pritsungiga üle. Kiiresti idanevate seemnete puhul ei pea jah vahepeal kastma. Aga nt füüsal, mis mul veel 2 nädalat hiljem alles välja tuleb, olen ikka kastnud uuesti vahepeal (radiaatori soojus kuivatab neid ka kindlasti kiiremini kui tavaliselt).

      Loodetavasti oli abi, üks põnev jändamine on see tubane potimajandus! :) Edu, Elis, anna teada, kui on veel muresid või edusamme! ;)VastaTühista

  • Joonas

    Tere,
    Olen täiesti verivärske maitsetaimede kasvatamise juures. Mis saab nende taimedega sügisel ja talvel(ütleme näiteks tüümian)kui nad toas on? Veel, ma ei saanud täpselt aru, kuidas see ümberistutamine käis – selles mõttes, et kas ma pean peaaegu kõik, mis taimest mullast ülespoole jääb maha lõikama, jättes ainult mõned lehed?
    Suur tänu selle lehekülje eest!
    JoonasVastaTühista

    • Tere, Joonas! :)

      Üldiselt on taimedega see lugu, et neile meeldib rahus ühe koha peal kasvada. Mõned taimed on aga sellised, mis meie talve üle ei ela, nt rosmariin või ka mõni tüümianisort. Rosmariini soovitatakse toa asemel hoida talvel nt keldris, aga kui soovid mingid taimed koju tuue, et ka talvisel perioodil saaks noppida, siis võib proovida taimede uute võrsetega. Mina olen neid nii paljundanud. Kui nii teed, ei pea midagi maha lõikama, lõigata on soovitatud siis, kui ostad näiteks poest mingi maitsetaimepoti ja kasutad selle ära, siis selle tagasilõikamisel (nii et jääks jah vaid paari sentimeerine könt) peaks taim uuesti kasvama minema, aga garantiid loomulikult anda ei saa, sest kõik sõltub tingimustest.

      Talvel on meil ikkagi suhteliselt pime ja taimed ei saa piisavalt valgust, rääkimata ka niiskusest (kütmine teeb meil õhu väga kuivaks). Aga proovima muidugi peab, muidu ju teada ei saa :) Edu igal juhul!VastaTühista

  • A

    Tere! Maitsetaimi aknal (ja üldse taimi) olen kasvatanud üle 20 aasta :), seega päris algaja ma ei ole. Mõned tähelepanekud ülaloleva postituse ja kommentaaride ainetel.

    – lehed, mis ksavavad taimele peale idulehti, on pärislehed (mitte “päris lehed” ega “oma lehed”).
    – oreganol on kena eestikeelne nimi ka, pune.
    – rosmariin tahab minu kogemuse järgi ikka väga sooja ja valget kohta, korralikult kasvab siis, kui temperatuur on üle 25 kraadi. kasvab ta ju poolumbrohuna päikeselises toskaanas, emilia romagnas, horvaatia saartel jne.
    – koriander kasvab mul aknalaual hästi, aga ta tahab jahedamaid öid, seega keskkütreradika kohal ta hästi ei edene jah. ja kui tal lehti näpistada, siis kasvab kenasti edasi.
    – rosmariin elab meie talve üle küll, eeldusel, et ta ei jää “jalgupidi vette”. s.t. kõrgema ja kuivema koha peal talvitub kenasti. muidugi ei või ta paljalt pakase käes ka olla, ikka kas lume all või siis tuleb katta. kergkruusaga näiteks.
    – kasvumullad segan tihti ise valmis, ka kasvukottide jaoks. poemullad on esiteks väga turbased, mina kasutan komposti. teiseks on nad täis sünteetilisi väetisi, mida ma eriti süüa ei taha. kui tahetakse idandamiseks (eriti veidi kapriissemate taimede seemnest idandamiseks, näiteks maasikad) kasutada mulda või komposti, tuleks seda eelnevalt kas praeahjus ca tund aega 150 kraadi juures kuumutada või sama kaua madalal kuumusel keeta. see väldib hallituse teket. hoiatan ette, haiseb kõvasti :).
    – kahjurite puhul aitab ka pritsimine/uputamine veega, kuhu on ca 5 l kohta pressitud 3 küüslauguküünt. samas mõne hellikuma taime võib see plekiliseks ehmatada.

    Jõudu!
    AVastaTühista

  • Tere, A!

    Väga kasulikud tähelepanekud, suur tänu sulle vaeva eest need siia lisada! Minu taimekasvatuskogemusi ei saa 20 aastaga võrreldagi, aga kuskilt peab ju alustama :)

    Sel aastal on mul aias 2 rosmariini – ühe jätan õue, teise viin potiga sisse talvituma (kasvas ka potiga peenras). Katsetan, mis saab. Mind aga huvitab, kuidas sul taimed talve aknalauapeal/toas üle elavad? Nt salvei või rosmariin? Missuguseid maitsetaimi veel tubastes tingimustes kasvatad? Oleks väga huvitav ka seda kuulda :)VastaTühista

  • Liis

    Heii.
    Ma pean ühinema esimese kommenteerijaga!
    Otsustasin ka see aasta täitsa asja kätte võtta ja see blogi oli 100%’ne lüke!
    Nüüd on ka minul üleeilsest osad asjad juba aknale pandud ja minu rõõmsaks hommikuseks üllatuseks on aedsalati pisikesed 5 valget idu tärganud ja tästavad mulla alt pead :)
    Minu õnn on hetkel piiritu!

    Suured tänud :)VastaTühista

    • Ehh, nii väga lahe, Liis, seda kuulda! See külvamine ja mässamine ja tärkamise jälgimine on just praegusel ajal see päikesekiir päevades, sest õues on tuisk, lörts, hall ja märg… tean omast käest! Edu kasvatamisel! :)VastaTühista

  • Ingrid

    Täna just parasjagu lühike tööpäev, et saab näpud veel päevavalges roheliseks. Või mullaseks. Kevad, lörtsist hoolimata! Aitäh põhjaliku ülevaate eest, alustamise barjäär kohe madalam :)VastaTühista

  • betheliz

    Eheen vaga hea lugemine ja siin on 1 koige kenamate piltidega blogi yldse. Heee nyyd naerukoht,,,lahen toon rodult oma suured kasteid tuppa,,,kuhu klyvasin just oma tilli j a redise …esimene kord ikkagi…ise varisesin ja kylmetasin ja motlesin et kuidas need vaesekesed seal kasvama hakkavad. Noh ega ma ei teagi kas midagi yldse valja tuleb,,,,, Aga suur tänu katsetame.VastaTühista

  • In.

    Tahaks väga kysida, kuidas on selle maitsetaime nimetus. Teda saab kasvatada isegi supitaldrikul, pannakse mitmekordse filterpaberi vahele seemned idanema ja filter- vöi tavaline kempsupaber hoitakse niiskena. See paari sentimeetri pikkuseks kasvav maitsetaim on sarnane Teie blogis oleva esimese pildiga.
    Tänudega Sooomest!VastaTühista

    • Tere, In.! Selle taime nimi on kress-salat! Minu esimesel pildil on küll tüümianitutsakas, aga kress-salatist näeb pilte nt siit: http://goo.gl/vQvtQ7 Jõudu ja tervitused Soome ka siit kaugelt maalt! :)VastaTühista

  • Kersti

    Tere!
    See on väga huvitav artikkel. Panin basiiliku ja metsmaasika mulda (ehk siis seemned niiske mulla peale). Kahjuks esimene katse ebaõnnestus kuna muld läks hallitama, seega põrandakütet ma algajale väga ei soovitaks. Aknalaual seda ei juhtunud, paari nädalaga oli juba basiiliku idulehti näha, maasikas võtab vist kauem aega.
    Aga siiski, artikkel oli huvitav ja innustav. Peale selle lugemist võtsin end kokku ja läksin poodi.VastaTühista

Sinu e-posti aadressi ei avaldata. Nõutud väljad on tähistatud tärniga *

*

*