Täna ei lobise pikalt. Oli hall päev. Hall tuju. Aga õnneks on olemas šokolaad, mis sellistel juhtudel aitab.

Mul oli kodus juba ühest ammusest katsetamisest alles Marianne kommipuru (see piimjas-klaasjas piparmündimaitseline komm). Ja eile mul siis tuli mõte, kus seda kasutada. Kui muidu öeldakse, et elu on liiga lühike, et seda tühiste asjade peale kulutada, siis nende kommide peale kulutasin seda kohe heal meelel (kõik need 15 minutit). Mis on hea asi, sest väikseid rõõme ja lihtsaid asju on vahel vaja. Nüüd käin iga natukese aja tagant külmkapiust paotamas. See enam pole muidugi nii hea asi… samas, mõtlen: “Ju siis on hetkel vaja.”

Piparmündi ja šokolaadi kooslus toimib nii nagu alati ehk suurepäraselt, aga hamba all kergelt prõksuvad kommitükid on mõnus vaheldus. Umbes nagu suhkruterad köögipõrandal sussitalla all. Ainult et heas mõttes.

Marianne kommi puruga šokolaadikommid

Valmistamine: 15 min
Külmas: u 2 h

350 g piimašokolaadi (nt Annekest)
200 g suhkruga kondenspiima
1 dl Marianne kommi puru (+ veidi peale raputamiseks)
1 tl vanilliekstrakti

Sulata vaiksel tulel pidevalt segades paksupõhjalises potis tükeldatud šokolaad ja kondenspiim (või tee seda veevannil). Kui mass on ühtlane, sega sisse kommipuru ja ekstrakt. Vala mass fooliumiga vooderdatud u 15×20 cm suurusesse vormi. Soovi korral puista näiteks poolele kogusele ka kommipuru, suru see sõrmedega õrnalt massi sisse ja aseta nõu vähemalt 2 h külma. Kui mass on tahenud, võta see vormist välja, eemalda foolium ja lõika u 2×2 cm ruutudeks. Säilita jahedas.

Sarnaseid postitusi...

Nonii.. meie peres pandi nüüd siis ka see pall veerema. See pulmatrallipall (rahu, mitte minu oma ;) ). Laupäeval lükati peole kibe hoog sisse ja tegelikult võib hea tahtmise juures veel tänagi järeltõukeid tunda. Kui juba, siis juba, nii peeti maha ikka üks korralik pulm – ligi 100 külalist, Saaremaa, päike, tants-trall ja pidu hommikuni. Kui muidu ei usu, siis isegi pulmaisa tunnistas täna üles, et ega tal ei olnudki selles pulmas suurt midagi teha, pulmarahvas olevat olnud maailma parim ja nipsu pealt kohe käima läinud. Ja nagu lastelgi, ka pulmaisa suu ei valeta ;)

Kuidagi juhtus nii, et paar kuud tagasi rohisime tulevase pruudi, nüüdseks juba prouaga (harjutan!), Saaremaal hoovis lillepeenart ja umbes niisama, jutustamise käigus mässisin ka ennast pulmaettevalmistustesse – rebimine just tihe ei olnud, aga vahuveinilaual pakutavate trühvlite valmistaja roll oli minu!
Loe edasi »

Sarnaseid postitusi...