Lõpuks ometi jõudsin jälle üle tüki aja Pärnusse. Esiteks tulitas juba Tallinnas akna all kasvavate taimede pärast (mu uus rabarber Red Champagne ootas juba ammu-ammu mahapanekut), teiseks oli tahtmine suur, et valdused aias üle vaadata ja loomulikult ka grill sel aastal esimest korda kuumaks kütta.
Need olid hästi pragmaatilised põhjused. Tegelikult oli asi selles, et ma nägin oma selle kevade esimesi märtsi- ja lumikellukesi Kosmose trammipeatuses, ja purgis! Ja mul hakkas selle peale lihtsalt imelik olla. Mitte et see tädi sel varahommikul oleks mind seal kuidagi halvasti silmanud, ei! Lihtsalt väga veider oli tajuda, kui asfaldiseks mu elu vahepeal muutunud oli.
Vastukaaluks kulges tänane päev üleni aias ja väga töiselt, ladusalt. Juba hommikul oli paljulubav ilm, s.t päeva esimeses pooles oli palju päikest, teises pooles ainult lubas. Õnneks õhtuks tuli uuesti välja. Aga mis sest, praegu tundub, et piisab ainult sellest, et aias pole lund ja õhk on naabruskonnas tehtud lõkkelõhnast paks.
Kusjuures see tigu ei olnud üksi. Lisaks talle märkasin kuldnokka ja ürdipeenart korrastades ka esimest sääske (linnas meie teed ei ristu) ja sain loomulikult kohe ka märgistatud. Samas oli kuidagi kahju kohe selle aasta esimest sääske maha lüüa, nii et jätsin ta ellu. Olgu tal ka hea päev (ja minul lootust edasisele paremale koostööle). ;)
Nagu öeldud, päeva esimene pool oli päikest täis, teine üllatas pärast grillil küpsenud lõunasööki ja täpselt hekilõikamise stardi ajal hoovihmaga, mistõttu sai hekilõikamisest sujuvalt hoopis autopesu. Ja kui valmis, ootas katuse all terrassil aurav kohv ja pähkline šokolaadiamps.
Oli mõnusalt asine päev, nii et õhtune saun ja kohupiima-virsikukook väsitasid korralikult ära ja ajasid magusa une peale. Nüüd magama. Huvitavaid unenägusid ja homseks-ülehomseks mõnusat munade värvimist-koksimist! ;)
