Tassike elu topelt koorega »

Krõbedad lehtkapsakrõpsud

Ei juhtu just ülemäära tihti, et satun turul või poes mõne taime või vilja otsa, mille nägemine muudab mind paugupealt hinnapimedaks ja juba järgmisel hetkel leian ennast erutavat kraami hoogsalt kotti kühveldamas, justkui ümbritseks mind parv inimesi, kes kõik sama kraami krabavad. Õnneks seda ikka juhtub ka (kuigi võiks tihedamini), sest ma ei tea midagi, mis oleks parem kui taoline inspiratsioonipuhang, mis mind sellistel hetkedel tabab. Nii oli eelmisel sügisel näiteks rooskapsaste ja viigimarjadega, suvel põldmarjade ja paraguaya‘dega, enda kasvatatud värviliste porgandite, rediste ja peetidega… Ja nüüd juhtus see taas. Esmaspäeval Sadama turul korraks pildistamas käies sattusin täiesti kogemata otsa lehtkapsale (ing k kaleborecole). Ja hetkega oli alanud nädal korda läinud.

Lehtkapsas

Ei, ma veel ei teadnud, mis ma selle 1€ ja sentide eest saadud 500 g kaaluva suure kilekotitäie lehtkapsaga teen (õigupoolest ei olnud ma seda veel kunagi söönudki, sest varem ei ole ma neid turu peal näinud ja katsetus neid ise kasvatada läks ka suvel aia taha). Aga nüüd olid need imekaunid nahkjad kobrutavad ja mürkrohelised lehed auto tagaistmel ja suundusin õndsa naeratusega kodu poole. Ainuüksi nende lehtede krudisev hääl, kui need autost kaenlasse haarasin, et tuppa suunduda, tõstis suunurgad kõrvuni, ajas käed sügelema ja hakkasin mõtlema, mida saagiga peale hakata.

Alustasin guugeldamisega ja sellega, et uurida, mida kodusolevad kokaraamatud lehtkapsa kohta räägivad. Algne idee oli teha salatit, aga kahtlesin, kas need lehed ikka nii toorelt süüa kõlbavad, sest nagu ütlesin, olid lehed ikka üsna nahkjad. Leidsin paar viidet, mis ütlesid, et kui lehed rootsudest puhastada ja väikseks tükeldada, saab need söödavaks, kui neid masseerida (!) marinaadiga (tegin kastme sidrunimahlast, oliiviõlist, mahedast sinepist, soolast, piprast) ja neil selles seista lasta (soovitavalt 5 minutit kuni öö läbi). Öö läbi ei kannatanud hoida, nii et käiku läks esimese hooga kiirvariant. Lisandiks said ahjus röstitud peediveerandid, õhukesed apelsinirattad, röstitud päevalilleseemned ja fetakuubikud (lihtsalt need juhtusid kodus olemas olema). Maitses täitsa hästi, kuigi esialgu selle toores maitse just ülisuurt vaimustust ei tekitanud, pigem oli hea tunne teadmisest, kuivõrd kasulik see söödud kraam oli.

Lehtkapsakrõpsud

Rääkideski viimsest, sain teada, et lehtkapsas on “kõige suurema toiteväärtusega kapsateisend. Võrreldes valge peakapsaga, on ta kalorisus ligi kolm korda suurem”. Sisaldab see väga palju erinevaid mineraale ja vitamiine, eriti suures koguses karotiini… ehk lugedes siit või sealt, igal juhul jäi mulje, et tegemist on väga kasuliku kraamiga (samas ega ükski asi liiga suures koguses ei ole just liiga hea). Kuskilt jäi meelde ka lõik, et eriti hinnas oli see sõdade ajal, mil muud kraami ei pruukinud nii vabalt kuskilt kätte saada. Lehtkapsast oli aga lihtne kasvatada ja see täitis hästi kõhtu. Ja päris paljudel rahvustel on selle toiduainega oma traditsiooniline söök ka täitsa olemas. Eesti köögi kohta mul info puudub, kuigi siin tasub seda kasvatada küll, sest just pärast öökülmi pidavat selle maitse eriti mõnusaks muutuma. Nii et tegemist on tõelise sügise- ja talvesöögiga, isekasvatades ehib kapsataim aeda veel ka külmadega ja laseb pikalt saaki koristada. Nagu rooskapsaski. Ja sellised iludused mulle meeldivad.

Lehtkapsakrõpsud

Kui mul oli salat tehtud, siis ma juba teadsin, mis on järgmine asi, mida ma tahan lehtkapsaga proovida – lehtkapsakrõpsud (kale chips), millest ma juba aastaid väljamaistest toidublogidest lugenud olin (nt siit). Jah, ka mind pani sellistest krõpsudest kuulmine esimesel korral kulmu kortsutama ja pigem olin skeptiline. Samas sattusid need ikka ja jälle mu teele ja paratamatult hakkad mõtlema, et kui nii paljud neid soovitavad, siis ju peab nendest midagi olema. Äkki on isegi head?! :)


Kuna ma olen püüdnud erinevaid köögiviljakrõpse korduvalt teha (peedist ja pastinaagist ja porgandist…), ei ole mul see nii hästi õnnestunud, kui tahaks. Alati jäävad keskelt nätskeks. Veel üks põhjus, miks nendessegi skeptiliselt suhtuda. Kuigi idee oli imelihtne (lehtkapsatükid oliiviõli-soolaga kokku ja ahju), ei tahtnud ma ootusi kõrgeks ajada.

Lehtkapsakrõpsud

Esialgu keskendusin sellele, mis mulle kindlalt rahuldust pakkus – nende imeliste lehtkapsaste pildistamisele. Seejärel valmistasin ka krõpsud ja… ei pidanudki pettuma! Nahkjast lehest oli 7 minutit ahjus teinud paberõhukese, kerge ja krõbeda lehekese, mis hamba all mõnusasti krõbises. Maitselt oli lehtkapsas nüüd hoopis midagi muud kui toorena – magusam ja meenutas rohkem kapsast, õigupoolest mu lemmikkapsalist, milleks on rooskapsas. Nii et maitse oli tuttav, aga see tekstuur ja kuju hoopis ainulaadsem kogemus. Aga tõesti, üllatusin, kui lihtsalt igas mõttes efektne (välimuselt, tekstuurilt, maitselt) suupiste valmis, nii et tahakski juba sõpru külla kutsuda, neile kausitäie rohelisi krõbedaid kapsalehti pakkuda ja nende nägusid näha :)

Lehtkapsakrõpsud

Hea, et ma pildistamisasju veel kokku ei korjanud – sain ka valmis krõpsud pideva nokkimise kõrvalt pildi peale. Tõenäoliselt on see nüüd mu blogi kõige lühem, lihtsam ja labasem retsept, aga tõesti, piisavalt omanäoline, et omal nahal järele proovida! Kui keegi siinsetest lugejatest on eriline lehtkapsa fänn ja teab häid retsepte-nõuandeid jagada, siis võtaksin need meeleldi vastu! :)

 

Lehtkapsakrõpsud
2 ahjuplaaditäit

u 15 lehtkapsalehte (tasub otsida turgudelt või Kadriorus asuvast kohvik-poest NOP)
u 1 sl õli (mina kasutasin küüslaugu ja tšilliga maitsestatud õli, aga sobib mistahes käepärane õli)
paar näpuotsatäit soola (ja soovi korral mistahes meelepäraseid maitseaineid – Cayenne’i pipart, tšillipulbrit, paprikapulbrit…)

Pane ahi 180 kraadi peale soojenema. Eemalda kapsalehtedelt jämedad varrerootsud ja viska ära. Lõika lehed suupärasteks tükkideks, pese hoolikalt ja kuivata hästi ära (mina kasutasin siin minu köögis täiesti asendamatuks saanud abimeest salativurri, kui seda aga ei ole, pese sõelal ja kuivata lihtsalt köögipaberiga). Pane lehtkapsas suurde kaussi, nirista peale õli ja sool. Sega käega hästi läbi, et kõik lehed saaksid õliga kokku, ja laota pooled lehtedest küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Jälgi, et lehed ei kattuks ja asetseksid plaadil ühe kihina. Küpseta krõpse ahjus ühe portsu kaupa u 7 minutit (ilma pöördõhuta programmi puhul) või kuni lehtkapsatükid hakkavad muutuma kergelt pruunikaks ja on käega katsudes hästi kerged ja krõbedad. Serveeri kohe. Soovi korral lisa veel soola ja paku kõrvale mõnd meelepärast kastet.

 

Suur tänu veel kord ka kõikidele Briti pubiroogade raamatu loosis osalejatele. Häid tsitaate ei ole kunagi liiga palju. Ja õigel hetkel on nad nagu head sõbrad. Kes aga siinses loosis raamatust ilma jäi, siis sellel on veel võimalus see raamat endale võita Perenaine.ee blogist!

  • Anu

    Mina olen lehtkapsast lihtsalt kergelt võiga lisandiks hautanud, nt lambaliha juurde :)VastaTühista

  • Claire

    Lehtkapsas (mahe – Eesti enda oma) on müügil MAHEMARKETIS (mustamäe tee 3). Ise korjan aiast ja teen kale krõpse rawversiooni kuivatis – erinevate maitseversioonidega. Muidu kasutan smuutiedes (banaan, kale, dattel, vesi).VastaTühista

  • Mina kasvatasin lehtkapsast sel aastal ise.
    Oli üks lõbus kogemus ka – tõin esimese saagi koju, hakkisin jämedalt ja surusin karpidesse ning sügavkülma. Teist saaki koju tuues nii kiirelt ei jõudnud ja kui hommikul terve hunniku musta puru lehtede alt avastasin leidsin lehtedelt terve hunniku kapsausse (must puru oli nende seedejäänus).
    Nüüd mõtlengi tagasi, et kas mu talviseks vitamiinismuuti lisandiks mõeldud külmutatud lehtkapsas on proteiinilisandiga???!

    Aga postitusest nii palju, et pildid on fantastilised – ma olen ise ka suur lehtkapsa nahkja-käharuse fänn :)
    Ja see on eriti superuudis, et seda kasulikku kapsalist nüüd lõpuks ka eestist toorena kätte saab kaubandusvõrgust. Lähen laupäeval luurele ja siis läheb krõpsude tegemiseks.VastaTühista

  • --anu

    Lehtkapsas on igasuguse supi sees ka väga hea. Mina leidsin esimesed viited suppidele Itaalia kokandusest, just seesama cavolo nero ehk lacinato kale ehk dinosaur kale. Ja kui teha krõpse, siis võib rootsud hakkida ja supi/ühepajatoidu sisse panna, läheb vähem kraami komposti.

    Aga tegelikult tahtsin ma mainida, et nägin just Martha Stewart Everyday Food ajakirjas krõpse rooskapsa lehtedest, maitsestatud oliiviõli, riivitud sidrunikoore, soola-pipra, natukese pecorino romano juustu ja hakitud kreeka pähklitega, siis küpsetatud 10-12 minutit 180 juures (retsepti netis veel pole, aga nimeks crisp brussels sprout leaves).VastaTühista

  • monika

    Siin Tassikeses on alati vaga huvitavad teemad ja imeilusad pildid. Lausa nauding lugeda. Smitten Kitchen on mul yks lemmikumaid toidublogisid! Ja tundub, et lehtkapsas on hetkel vaga popp koikjal- nii virtuaal kui ka p2ris maailmas. Teemavaliselt pean mainima, et seal SK blogis on megahea banaanileib hirsiga, mis annab kypsetisele monusa krompsuva tekstuuri. Soovitan!VastaTühista

  • Ülle

    Väga vahvaid porgani, punapeedi, marja jm laaste, kuivatatud mustikaid ( ikka ehedaid mitte kuivatatud vahtu) jne toodab selline inimene:
    Aivar Aasa aivaraasa59@hot.ee 5144238 Mündi Talu OÜVastaTühista

  • […] ja ülimalt kasulik, ning ausalt maitseb ka hästi :) See Kale on selline kapsaline – http://www.tassike.ee/2012/10/krobedad-lehtkapsakropsud/ Edasi olen ma hakanud rohkem süvenema enda põiepõletikule.. Et nagu pole ikka normaalne süüa […]VastaTühista

Sinu e-posti aadressi ei avaldata. Nõutud väljad on tähistatud tärniga *

*

*