Tassike elu topelt koorega »

Tamme talu ürdiaias – uus ürdiraamat aiandushuvilistele

Eelmisel suvel külastasin Pärnu lähedal asuvat Tamme talu ja kirjutasin sellest suure õhinaga ka siin, mäletate? See oli juba 9 kuud tagasi, siis kui sealne ürdiaed õitses, lõhnas ja… oli südasuvi. Selle muinasjutulise aia ja minu blogipostitusega seoses on nüüd aga üks tore lugu rääkida. Nagu ma ka eelmisel korral Tamme talust kirjutades mainisin – head asjad levivad iseenesest – ja järgnev on nüüd selle tõestuseks.

Tuli välja, et see lugu Tamme talust mu blogis jäi kirjastusele Pegasus silma. Esiteks tundub üldse natukene ebareaalne, et üks kirjastus kellegi isiklikust blogist (minu blogist!) mingi idee üles nopib ja sellest raamatu teha tahab! Samas on see ju väga tore, sest head asjad on levimist väärt. Nähes ja teades, missugune imeline lugu ja kirg selle aia taga on, ei ole siin tegelikult midagi imestada. Teiseks oli see nii kena, et kirjastus ka minuga sel teemal suhtles ja selle raamatu fotograafiks kutsus! Eelmisel nädalal sai tänaseks vist juba 8 kuud väldanud projekt lõpuks kaante vahele ja lettidele – “Tamme talu ürdiaias”!

Tamme talu ürdiaias

Selle ürdiraamatu tegemisest kirjutades ei teagi, kust otsast alata. Omapärane ideesünnilugu sai räägitud. Hakkasime seda tegema juba eelmise aasta augustis. Kokku käisin seal talus vist oma 5-6 korda pilte tegemas. Nii suve lõpus, sügisel kui talvel. Tegin pilte küll aiast, taimedest, aiatöödest, perenaise Heli valmistatud toitudest, väiksest talupoest kui ka Helist endast. Ilmadega üldiselt väga vedas, ainult ühel korral tuli kõva vihmasadu ja pidime varju alla kolima. Aga pildistamine pildistamiseks. Loomulikult oli see minu jaoks väga oluline ja jälle täiesti teisest valdkonnast kogemus. Ja kirglike ja oma unistuste elu elavate inimestega on alati suur rõõm tuttavaks saada ja siis ikka ja jälle kohtuda. Heli on väga armas inimene! Peangi talle varsti külla sõitma ja mõne huvitava taime temalt ka oma aeda hankima :)

Tamme talu ürdiaias

Aga tegelikult tahtsin kirjutada hoopis sellest, millest see raamat kirjutab. Reaalne probleem, minu jaoks. Kuna ma ise olen ka paras aianduse fänn ja mullas tuhnija (jah, alustan jälle veidi kaugemalt), siis tunnistan üles, et minu teadmised pärinevad vanaemalt, emalt, ajakirjadest ja internetist. Mul ei ole endal kodus ühtegi aiandusest rääkivat raamatut-teatmikku. Kui tekib küsimus, helistan emale või guugeldan. Samas olen ma endale mõnda asjalikku ja kaasaegset raamatut juba ammu väga igatsenud – käinud raamatupoodides riiulitel ootavaid raamatuid lappamas, aga ükski pole tundunud päris see.

Avastasin ema raamaturiiulist sel talvel endale ühe raamatu, mis on 2 a  vanem kui mina, pärit on see aastast 1985 – “Aiandus väikeaedades”, autor Artur Viks (tõenäoliselt on see üks nendest raamatutest, mis on igas teises Eesti kodus olemas). Sisult on see väga hea, sest aianduse põhitõed on ju ajas suuresti siiski muutumatud, samas on see ikkagi aastast 1985 ja sealne illustratiivne pool jääb tänapäevaga võrreldes kõvasti alla. Ja sellepärast ongi mul nüüd nii hea meel, et poelettidel on ka üks meie oma Eesti kliimas ja oma inimese kogemustel põhinev aiandusraamat. Ja et see räägib just sellest teemast, mis mind väga huvitab – ürtidest!

tšillid

Raamatu 3 suurt plussi isiklikult minu jaoks:

1) Rõhk on ürtidel ja muudel söödavatel taimedel. Toiduhuvilisena olen juba praegu leidnud sealt palju huvitavat – nt et kressi noori õiepungi ja seemneid võib tarvitada sarnaselt kapparitele, et läikiva peiulillega tasub marineerida liha või et aedmonarda vürtsikus sobib hästi puuviljasalatitesse. Need on aga ehk näited erilisematest taimedest, loomulikult kirjutab aia perenaine ka populaarsetest ürtidest, nagu tüümian, basiilikud, rosmariin, pune, salvei, münt, meliss, lavendel… Kuidas kõiki neid kasvatada, kuidas neid köögis kasutada, missugune mõju on neil tervisele ja kuidas ühe või teisega aeda dekoreerida. Ühesõnaga kogu info, mida ma teada olen tahtnud, on ühes kohas koos.

2) Visuaalne külg. Lisaks igat käsitletud ürti illustreerivale värvilisle fotole on seal ka jooniseid (alates pikeerimisest ja ümberistutamisest kuni pottidesse mõeldud taimekompositsioonideni välja), külvitabel ja nupukestena eraldi välja toodud nipikesi või levinud apsakaid. See teeb asjast mu jaoks asjaliku käsiraamatu-teatmiku, sest umbes nagu kokaraamatutegagi, kui retsepti kõrval ei ole fotot, on väga väike tõenäosus, et ma seda üldse kunagi proovin. Minu meelest on taimedega sama lugu.

3) Lugu. See raamat pole lihtsalt teatmik või retseptiraamat. Selle taga on ühe inimese lugu. Kuidas ühest põlisest linnalapsest sai aegamööda ürditalu perenaine. Ja see taust ei ole tegelikult mitte vähetähtis. Minu jaoks muudab see kogu raamatu väärtust ja sisu. Ja tõestab jällegi seda, et kui teed seda, mida armastad, hakkavad asjad iseenesest arenema ja juhtuma! :)

Tamme talu ürdiaias

Ürdid on üldse viimastel aastatel väga populaarne teema. Tundub, et juba igal inimesel on oma ürdipeenar kas aianurgas või aknalaua peal. Ja see on ju ainult tore. Üritasin isegi ju eelmisel aastal teha kokkuvõtet, kuidas mõningaid populaarsemaid ürte (ette)kasvatada. Näen, et huvi on selle postituse vastu siiani suur, aga olgem ausad – ma ei ole aiandust õppinud, ma ei suuda 1 blogipostitusse panna kogu olulist infot, mida ürtide kasvatamisel teadma peaks. Pealegi need teadmised tulevad ikkagi kogemusega. Ja tegelikult ei peagi ju kõike ise teadma-tegema – nii tore, kui nüüd on teadja aiapidaja kõik oma teadmised ja kogemused ürtide kohta kaante vahele pistnud.

Mul on nii palju tuttavaid, kes on viimastel aastatel saanud lapsed ja kolinud põliste linnaelanikena eramajadesse elama, kus paratamatult tuleb tegeleda ka aiaga. Nii et mõned kevadkingid on juba soolas! ;)

Tamme talu ürdiaias

Raamatu kaante vahele saab piiluda ka:

Retseptid http://pegasus.ee/sites/default/files/files/yrdid_retsept.pdf

Nippe kasvatamiseks: http://pegasus.ee/sites/default/files/files/yrdid_nipp.pdf

Kel tekkis huvi, siis osta saab raamatut ikka suurematest raamatukauplustest ja ka kirjastuse Pegasus kodulehelt.

Igatahes loodan väga, et teile pakub see raamat sama palju kui mulle. Inspiratsiooni, innustust ja julgust mõni ammu soovitud asi sel kevadel aias ette võtta ja ära teha! ;)

Viimased nädalad on olnud hullumeelselt tihedad, mistõttu on blogi veidi unarusse jäänud, aga ma luban, et nende nädalate vilju hakkab siin riburadapidi vaikselt varsti jälle nägema! Sissejuhatus on nüüd igatahes tehtud :)

  • Oi seda raamatut olen ammu oodanud. Teadsin, et see on tulemas ja nüüd siis lõpuks rõõmusõnum. Eriti peale seda, kui selle kokkuvõtva tutvustuse läbi lugesin, on mul kindla peale seda raamatut vaja :) Kaunid fotod tekitavad ikka korraliku igatsuse rohetavate ürdipeenarde järgi, aga no õnneks enam kaua pole oodata.VastaTühista

  • Liina

    Marjuke, ma mäletan siiamaani seda eelmise aasta Tamme talu postitust! Nii mõnigi kord tulid keset talve poeürte hakkides need pildid meelde. Ja nüüd siis selline uudis! Sa ei pea kolm korda arvama, kas ma lähen täna õhtul seda raamatut ostma :-)
    Palju õnne järjekordse ilusa projekti puhul!VastaTühista

  • Ma ei tea mis see on aga minu sees liigutab alati mingi väike rõõmus kera, kui ma Sinu lugusid loen. Kuidagi kohe on nii hea meel selle üle, et keegi teeb midagi lihtsalt rõõmust ja see rõõm muudkui kasvab ja kasvab ja sellest jagub kõigile teistele ka.VastaTühista

  • Läksin raamatut ostma…..VastaTühista

    • Palju õnne Sulle, Marju! See oleks nagu just täpselt Sulle loodud projekt minu meelest. Pildid on imelised, nagu Sul alati ja teema ka ütlemata põnev!VastaTühista

  • tore-tore-tore. Ma nii hästi mäletan, kui Sa parasjagu järjekordselt pildistamiselt tulid seoses selle raamatuga ning me Supelsakstes maandusime. Loodetavasti jõuad lähiajal Pärnu, siis saab muljetada;)VastaTühista

  • Põnev. Ma olen poes riiulite vahel ka lehitsenud kõiksugu raamatuid, ning kõigil on küljes pisike AGA ja endale pole ühtegi päriseks koju soetanud. Peab siis toda raamatut ka piiluma minema ehk tema on see Õige. Ootused on suured. :D

    Sul on piltide suhtes täitsa õigus.

    Ja ma üldse ei teagi, mis taim see aedmonarda on. Juba selle pärast peaks lugemiseks võtma.VastaTühista

  • Super! Südamlikud õnnesoovid! Seda raamatut tahaks küll nuuskida, lehitseda ja lugeda :)VastaTühista

  • Elve

    Ostisn omale ka. Täpselt sellist raamatut olengi oodanud. Meeldib, et on eraldi peatükid rõdul ja aknalaual kasvatamiseks – linnas nii vajalik. Mulle meeldib, et siin on tähtsaim nupukestena välja toodud. Väga väärt raamat!
    P.S. Loomulikult on ka väga ilusad pildid.VastaTühista

  • Väga hea meel on alati Teie blogi lugeda :)VastaTühista

  • Edu ja jaksu teile :)VastaTühista

  • Väga armsad pildid :)VastaTühista

Sinu e-posti aadressi ei avaldata. Nõutud väljad on tähistatud tärniga *

*

*