Tassike elu topelt koorega »

Hoidistest seest ja väljast + allalaetavad sildid purkidele

Aus ülestunnistus – oma lühikese elu jooksul ei ole ma veel kunagi nii palju hoidistanud kui sellel aastal. Õunamoos, ploomimoos*, mustasõstramoos, mustikamoos, punasesõstratarretis… See on umbes samasugune trend nagu seegi, et kõik kasvatavad ürte või villivad ise kodus veini. Aga mis selles siis halba on? Mitte midagi! Vastupidi. Mul on väga hea meel, et viimasel ajal on trendid liikunud just sellises.. isetegemise suunas.

Ploomimoos vanilliga

Meie peres on alati tehtud moosi ise, nii et moosipurgi eest pole veel pidanud krabisevat (tänapäeva mõistes kõlisevat) välja käima. Pigem tuleb purgikaaned veel ka keldritolmust ja ämblikuvõrkudest puhtaks pühkida (mis oli lapsepõlves kõige hullem horror üldse, no peale seda, kui sinna pimedasse, rõskesse ja raudselt kolle täis keldrisse üldse sisse olid julgenud astuda).

Aga miskipärast on mulle seoses isetehtud moosidega jäänud meelde üks seik. Umbes 5-6 aastat tagasi, kui moositegemine ei olnud ei enam ega veel nii populaarne, siis ütles üks mu tuttav jutu käigus kuidagi eriti iseenesestmõistetava (ja olgem ausad, üsna üleoleva) tooniga sellise lause: “Ähh, tänapäeval ei tee keegi enam ise moosi!”

Moosisildid

“Ah?!” olin mina selle peale jahmunud ega osanudki kohe midagi kosta. Meie olime küll neid alati teinud ja selline suhtumine pani mind (hetkeks) tundma, nagu meie perel oleks midagi viga. Aga uhh.. nagu öeldud, õnneks loksus mu pähkel üsna pea õigesse asendisse tagasi ja mõistsin: “It’s not me, it’s YOU!” Tema julges arvata, et omatehtud moosist võib poe oma parem olla… (oli ikka põmmpea). Ärge saage valesti aru, ma olen küll saanud poe moose ja mõnel neist ei olegi häda midagi (enamasti on need küll liiga magusad), aga kui sa tead, et su moosipurgi sisu on su oma aiast korjatud, kokku keedetud, purki pistetud ja mütsikeste-sildikestega kaunistatud, siis… see on SEE. Poest seda lihtsalt ei saa.

Õunamoos tüümianiga

Sellel aastal olen katsetanud moose erinevate maitsetaimede ja ürtidega. Selleks andis inspiratsiooni augustis külastatud ja sügava mulje jätnud Tamme talu ürdiaed (nende tootevalikus on palju erinevaid moose ja hoidiseid, kus on ürte väga põnevalt ära kasutatud). Enda tehtud purkidest on lemmikuks saanud väga lihtne õunamoos tüümianiga (kuigi ka piparmündiga mustasõstramoos sai mõnusalt värskendav). Õunamoos on tegelikult tavalisel moel tehtud moos “Valgest klaarist”, millele lisatud väheke tüümiani (täpne tegemise kirjeldus postituse lõpus).

Moosisildid

Sisemisest ilust juba veidi rääkisime, nii et nüüd kord välimise käes. Ei saa ka mooside puhul sellest üle ega ümber… Ma olen lihtsalt selline lootusetu perfektsionist (see on tegelikult rohkem haigus, mitte midagi, mille üle uhke olla…). Kõik peab olema terviklik, täiuslik, detailid peavad kokku sobima ja üldse peab kõik olema nii, et peale vaadates silm puhkab. Muidu on hirmus rahutus ja rahulolematus. Niisiis tegin enda hoidistele ka need sildid. Aga mõtlesin ka lugejate-vaatajate peale! :)

Nii et minu poolt ka väike sügis-Überraschung – kui tahate ka oma riiulitel ilutsevad või sõpradele-tuttavatele kingitavad moosipurgid samasuguste armsate siltidega kaunistada, siis prinditava PDFi jaoks lihtsalt klikkige järgmisel pildil:

Sildid moosipurkidele

Kui aga minu siltide valikust peaks midagi klappima teie tehtud hoidistega (nt maasikamoos, mustikamoos, letšo vms), siis saab alla laadida ka minu valmistrükitud sildid.

Kui sildid välja prinditud (mina printisin paksemale ja mitte just kriitvalgele matile paberile), siis jääb üle vaid need ka välja lõigata, jämedamat sorti nõelaga riputuskohta auk torgata (jääb ilus ümmargune), moosi (või muu hoidise) nimi sildile kirjutada ja siis silt purgi külge siduda.

Loodan, et teile meeldivad ja ka sõprade-tuttavate silmad lähevad särama, kui neid mõne sellise nämma isetehtud purgiga üllatate! ;)

Õunamoos tüümianiga


Kuidas teha tüümianiga õunamoosi?

Vaja läheb:

u 3 l poti täis õunatükke (soovitavalt Valge Klaar)
1 dl vett
400 ml suhkrut (soovitavalt lisada osade kaupa, sest magusus sõltub õuntest ja nii saab paraja magususega)
2 tl täit tüümianilehti (kui kasutada kuivatatud, siis 1 tk)

Õunad tuleb lõigata veeranditeks, puhastada südamikust (soovi korral ka koorida – mina seda ei tee), lõigata veel veidi väiksemaks ja pista potti. Jätkata tegevust kuni pott on täis. Lisada 1 dl vett ja kuumutada õunatükid pehmeks (u 7-10 min – mina ei keeda ega purusta õunu kunagi ühtlaseks massiks, vaid jätan suured tükid sisse, lihtsalt meeldib nii). Seejärel tuleb lisada suhkur (mina tulimagusat ei armasta), tüümian ja kuumutada veel madalal tulel u 10 min. Seejärel pista kohe kuumalt keeva veega loputatud purkidesse ja sulgeda läbikeedetud kaantega.

 

* Postituse esimesel pildil olev ploomimoos vanilliga on tehtud Nami-nami retsepti järgi.

  • Oi aitäh Marju!! Ma nüüd saan nüüd oma maalriteibile kritseldatud harakajalad Sinu uhkete siltide vastu vahetada:) Need on tõesti imekaunid Sul!VastaTühista

  • Ausalt öeldes tabas ka mind just sellel suvel hoidistamishullus, seda just erinevate mooside osas. Seda enam, et ma ise ei ole eriline moosiõgard. Aga kõige põnevam ongi just see eksperimenteerimisosa:). Muide, praegugi ütlevad mõned tuttavad, et kes see ise neid teeb, selleks on pood. Mina teen tavaliselt selle peale tigeda herilase nägu:).VastaTühista

    • Eks sealt poest saab kindlasti ka häid moose (tuleb osata valida!), aga need siiski ei asenda emotsioone, mis saad marjade korjamisest, moosi keetmisest, purki panemisest, sildistamisest ja siis hunniku imetlemisest, et ikkagi ENDA tehtud :)VastaTühista

  • Kärt

    Väga ilusad sildid ning mm… õunamoos tüümianiga? Väga huvitav ja kindlasti imemaitsev :)VastaTühista

    • Kaunid-kaunid sildid!
      Mina olen ka ikka kohe algusest saadik selle hoidistamiskiiksuga. Kirun ennast terve augusti ja septembri kui pliidi juurest eemale ei saa, aga tegemata ei jäta sellegipoolest.
      Veel üks veider asi oli minu jaoks see, kui mulle kellegi poolt näiteks imemaitsev kodutehtud maasikamoos külakostiks toodi ja purgil oli … umbes 15 aasta vanune hallitanud, pooleldi rebenenud Toome salati silt. Sarnaseid “leide” olen päris sageli avastanud. Minu jaoks on purgiesteetika olnud ka ülioluline ja hoidistamise üks osa on olnud alati vanade siltide mahakraapimine ning kaunite “mütsikeste” purkidele pähesättimine.VastaTühista

      • Jah, raske isegi valida, Tuuli, milline osa sellest moositeost mulle KÕIGE rohkem meeldib – kas moosi keetmine või purgikeste kaunistamine?! Mõlemad on head. Eriti kui hästi välja tulevad :P Mulle endale vist ei olegi (vähemalt viimastel aastatel) selliseid kauneid moosipurke (või üldse moosipurke) kingituseks toodud. Ise olen aga viinud küll ja viimasel kahel korral on kohe külalistel külasoleku ajal need ka nahka pistetud (ilmselgelt liiga väike kingipakk). :)VastaTühista

    • Jah, tõsi, Kärt, minu selle aasta lemmikavastus, mis puudutab moosirinnet! Kindlasti saate ka mekkida ;)VastaTühista

  • Nii armsad sildid, Marju! Ma pole veel enamust hoidiseid pildistada jõudnudki, sildistatud on õnneks kõik, küll mitte nii ilusate siltidega…VastaTühista

    • Väga lahe, ootan lugu sellest, mis eri sorti purgid siis teil sel aastal riiulisse said! :)VastaTühista

  • Inga

    Nagu kirjutas Merit, saan minagi oma maalriteibi välja vahetada sinu poolt pakutud ilusate siltidega ja õigus sul on – enda tehtud moosi vastu ei saa mitte ükski poemoos :)VastaTühista

  • Ruta

    Meie pere on hoidiseid igal aastal teinud, moosi ei ole ma vist kunagi poest ostnud – imelik kuidagi seda mõeldagi :), Õunamoosi proovi veel ka ingveri ja rosmariiniga; kaneeli ja kardemaoniga (jõulumoos) ning sidrunheina ja laimi mahlaga.Ma teen nii, et lõigun õunad eelmine päev potti valmis ja jätan ööks koos suhkru ja ürtidega seisma ja siis järgmine päev keedan siis valmib selline tükiline marmelaadi taoline moos. Meie pere lemmikud :D.VastaTühista

    • Oo, Ruta, suur tänu vöga põneva õpetuse eest! Marmelaadisarnased moosid meeldivad mulle ka väga, kindlasti proovin järele! Ei tea, kas pirnidega ka tasub proovida? Homme peaks saabuma laar koduaia pirne :)VastaTühista

  • Annika

    Ma olen seda blogi juba tükk aega jälginud ja sageli pärast lugemist mõtlen, et see tüdruk on küll “little miss perfect”. Ja selles postituses ütlesid Sa selle ise ka välja, et sa perfektsionist oled ;)

    Minu lemmiktegevus suveti maal vanaema juures oli aknakleepepaberile kauni käekirjaga hoidiste nimede kirjutamine. Seda paberit pole enam müügil näinudki…
    Aga meie pere on samuti alati hoolega hoidistanud, trendidele vaatamata.

    Edu Sulle!VastaTühista

    • Aitäh, Annika! Seda oli küll väga huvitav lugeda, et sul minust kohe selline ettekujutus on tekkinud.. ei väidagi otseselt vastupidist (perfekne ma küll alati ei ole, aga mingites asjades püüdlus sinna poole on jah) huvitav küll mis sind nii arvama pani? :)

      Ja tore, et ikka hoidistate! Ma alles hiljuti kuulsin bussis sõites, kuidas üks 45aastane meesterahvas rääkis (no lihtsalt väga kõvasti mu selja taga), kuidas tal on 4 last ja ükski neist ei söö isetehtud õunakooki ega joo isepressitud õunamahla – tahavad ainult kokat jne – kass lendas kohe peale.VastaTühista

      • Annika

        Tere taas,

        arvama panigi vast see, et kogu see blogi, pildid ja tegevuste kirjeldused on nii täpsusteni viimistletud ja korrektsed.
        Sellist suhtumist, nagu sa bussis kuulsid, olen isegi kohanud. See käib sinna kategooriasse, et “noorus on hukas” :) Tegelikult ma arvan, et kindlasti need neli last tegelikult söövad head kodust õunakooki, kui vaid pakkuda.VastaTühista

  • Annika, ma usun, et isegi kui nad praegu ei söögi (laste pirtsutamised, hirmud jne), siis nagu mujalgi elus, siis ma arvan, et ka siin viib järjekindlus sihile – ehk et aeg-ajalt peaks neid asju neile ikka ja uuesti pakkuma, küll siis üks päev sööma hakkaksid! :)VastaTühista

  • Kätriin

    Mul on küsimus siltide kohta. :)
    Kuidas või kus sa neid tegid, tahaks veidi teistsuguseid endale ka teha suveks/sügiseks aga ei tea kuidas täpsemalt teha. :)
    Ning kiidan sinu blogi ka, sain väga häid retsepte hoidiste jaoks, valmistun juba hoidistamise hooajaks. :DVastaTühista

    • Tere Kätriin!

      Oih, avastasin alles praegu, et oled juba märtsis siia kommentaari jätnud. Minu paha! Aga vastan sulle nüüd, loodan, et saad vastuse ikkagi kätte :) Tegin sildid Photoshopis. Päris ühe lausega öelda, kuidas neid tegin, on üsna raske :) Aga kui Photoshop käpas, siis see nii keeruline ei olegi (kui ei, võid otsida Photoshopi õpetusvideosid netist). Ja suur aitäh armsa kiituse eest ka! :)VastaTühista

  • Mirjam

    ootamatult selle aasta mais suure aia omanikuks saanuna on kõikide hoidiste tegemine esmakordne katsetus. Eks näis, mis saama hakkab. Sinu postitused toovad tegutsemistahte küll peale. Tahtsin huvi pärast küsida, et kui see saladus ei ole, siis kuidas võiksid kogused olla mustsõstra piparmündi mooosis. Olen väga kehva tunde järgi kokkaja, mistõttu kui koguseid ees ei ole, suudan asjad rohkem kui untsu ajada :PVastaTühista

    • Tere, Mirjam! Rõõm kuulda, et värske aiaomanik ja nüüd materjali, millest sõna otseses mõttes midagi kokku keeta, küllaga ;)

      Ausalt öeldes ega ma ei mäleta, missuguste kogustega seda mustasõstramoosi keetsin, aga võin öelda, et mustsõstar on ise juba väga tugeva ja tummise maitsega, nii et piparmündiga on tõenäoliselt raske üldse üle doseerida, st pigem tuleb teda rohkem panna, et üldse efekti saada. Nii et ma usun, et paari liitri marjade kohta võid julgelt 4-5 10cm pikkust piparmündioksa kasutada ja siis maitsta ja kui tundub vähe, veel juurde panna :)VastaTühista

  • Thanks a lot for these really cute labels! :)VastaTühista

  • j’adore !… je cherche des freebies sur le Net pour les partager, pour l’instant sur Pinterest (où j’ai déjà plus de 14000 liens vers des téléchargements gratuits), en attendant l’ouverture de mon propre site, et je vais vite poster le lien pour que tout le monde puisse télécharger et utiliser votre jolie création !… merci pour le partage, Is… (si vous voulez voir ce que je fais, c’est là : http://pinterest.com/lemondedis/ )VastaTühista

  • I’m a pediatrician and we are experiencing BIDs in our household since baby Emma, now 18 months old, has ventured out in the world. This past week my daughter gave an icky GI bug to my husband, my mother, my mother-in-law and finally a milder case to me. Thank God my pediatric training and immunity came in handy.VastaTühista

Sinu e-posti aadressi ei avaldata. Nõutud väljad on tähistatud tärniga *

*

*