Avokaado-kurgimahedik
(retsept kohandatud lehelt Taste of Two Plates)

1 klaas (~350 ml)

½ küpset avokaadot
½ banaani (külmutatud)
1 lühike kurk, soovi korral kooritud
100 ml vett
1 tl mett
1 tl laimimahla
3-4 piparmündilehte (soovi korral)
1/2-1 tl matcha (rohelise tee) pulbrit (soovi korral)*
näpuotsaga soola

Surista kõik komponendid kannmikseris või saumikseri abil ühtlaseks paksus ja kreemiseks mahedikuks. Serveeri kohe.

* Matcha on peen roheline pulber – jahvatatud rohelise tee lehted. Traditsiooniliselt on matcha‘st tehtud Jaapanis teed, aga antioksüdandirikast erkrohelist pulbrit võib kasutada ka muudes toitudes-jookides, näiteks laialt on see levinud küpsetistes. Matcha sisaldab kofeiini. Kui oled sellele tundik, jäta see retseptist lihtsalt  välja. Kui oled aga harjunud hommikul või lõunal kofeiinisisaldavat teed või kohvi jooma, võib sulle see lisand mahedikes just meeldima hakata.

Kui jah, on kõik hästi ja tõenäoliselt on see mõte vahepeal mööda läinud ajaga minus palju küpsemaks saanud ja teostus ei tundugi enam nii hirmuäratav, kauge ega keeruline. Aga kui vastus on ei, ei olegi see idee ajaproovile vastu pidanud ja võin ta südamerahuga tegemata jätta. Ausalt öeldes, ega ma neid viimaseid ei teagi nii ridamisi nimetada, sest enamasti neid mu peas enam ju ei ole, küll aga on selliseid, mis minuga juba pikemat aega kaasas käivad ja kuskil seal taga kuklas tuksuvad. Üks neist on video tegemine.

Eelmisel nädalavahetusel, kui Saaremaal õunamahla tegemas käisime, tuli äkitsi see täna-ongi-see-päev tunne ja võtsin ennast kokku. Tõele au andes, tegelikult olid filmimiseks ideaalsed tingimused, sest a) jäädvustatavat ei pidanud välja mõtlema ega lavastama – õunad ootasid puu küljest alla raputamist ja mahlaks pressimist nii või naa ja b) kätepaaride (loe: modellide) puuduse üle ei saanud samuti kurta (versus moment, kui olen üksi, aga tahan sellist videot teha).

Ja siin siis see minu päris esimene videolugu ongi! Eestlastele kohaselt võiks öelda loomulikult, et alati saab paremini, aga tegutsemine ravib hirmu ja esimest sammu ja selle tegemist ei tohiks kunagi alahinnata.

Lugu sellest, kuidas meite pere Saaremaal õunamahla teeb!

Ja loomulikult suured tänud kõikidele mandrilt kokku tulnud õunamahlalistele ja saarlastele, kes mahlapressimise masinad olid selleks päevaks valmis monteerinud ja muidugi Elarile, kes video taustamuusika välja valis ning monteerimisel kaasa elas ja igati nokitseda aitas! :)

_________________________________________________________________________________

On kaks perioodi naise elus, kus ta on tegelikult Päris Naine. See, milleks naiseks sünnitakse. Naise n-ö loomulik olek on beebiootus ja imetamine. Need mõlemad perioodid on küll rõõmurohked ja ette võib tulla isegi liigutusepisaraid, kuid kehale on need sarnase koormusega aeg. Samuti on need perioodid pungil igasugustest nõuannetest – sõbrannadelt, arstidelt ja vanaemadelt, raamatutest, internetist ja kursustelt. Püüad ennast usaldada ja otsid oma rada. Ja leiadki.

Kuid ometi võid ühel päeval avastada, et just sinu lapsel lõi välja allergia ning arst soovitab süüa ainult tatart, riisi, hirssi, banaani, mustikaid, astelpajumarju ning kartulit, kõrvitsat ja peeti. Rohelist. Ning liha. Kui aga liha on niikuinii toidusedelist väljas ja nüüd jääb ära ka kõik gluteeni- ja laktoosisisaldusega, pähklid, tomat, vürtsid, siis mida süüa, kui ema toit peaks olema võimalikult kvaliteetne ja toitaineterikas. Kvaliteetne toit on teada päritoluga ja temast pole kõike välja keedetud või praetud. Need aga pole ainsad kriteeriumid. Täpsem olles on kriteeriume peaaegu sama palju kui lubatud toiduaineid:

• Esiteks siis kvaliteet ja toitaineterikkus
• Kuid seni armsaks saanud slow food’i asemel on imetamise ajal vaja kiirtoitu. Toitev ja kvaliteetne kiirtoit on toortoit.
• Muidugi peab sellega olema ettevaatlik, et ükski koostisosa ei tekitaks beebile gaase.
• Imetamise ajal on hea, kui ema joob palju, kuna imetamine kulutab kaloreid (vähemalt +500, teine samapalju sageli jalutamisele ja kolmas samapalju lapse tassimisele). Vedelikku on vaja liitrites ja mitte ainult vett, vaid ka nn seotud vedelikku st ka toit võiks olla vedel. Näiteks smuuti või supp, kurk, suvikõrvits või mahlased puuviljad. Kui “tohib”.
• St toit ei tohi tekitada gaase ega kõrvetisi, allergiat ega toidutalumatust.
• Sisaldab häid rasvhappeid (st külmpressitud õlisid ja rasvu, nt esimestena maitsesin oliiviõli ja kookosõli).
• Toit peab olema lihtne valmistada ning ühe koostisosa puudumisest või asendamisest ei tohiks olla midagi, sest poodi pole enam nii lihtne pääseda.
• Ja viimaseks – see toit peaks soovitavalt sobima ka teistele pereliikmetele  ja külalistele.

Hommikusöögiks – toortatrast smuuti

Koostisosade järjekorras, mida võiks kasutada, kui ei ole allergiat, alates nendest, mis peaksid kindlasti olema (nt 1-5). Samasugust toorputru võib teha oma lastele, olen kuulnud , et sobib juba üheaastastele: idandatud tatar, banaan, mustikad (+vesi).

Põhiained:

1. toortatar (nn valge tatar – ökopoest või maakaup.ee vms, vaata et ei oleks purustatud) 1-3 ööd leotatud, iga päev pestud ja enne kasutamist ka põhjalikult pestud (sooja ilmaga idanda ja hoia külmkapis) – 5 kuhjaga spl
2. 2-3 banaani sõltuvalt sinu magusa-armastusest
3. külmutatud astelpajumarjad või jõhvikad 5-6 tk (C-vitamiini rikas, et mineraalid paremini imenduksid
4. suur peotäis metsamustikaid (tooreid või külmutatud
5.vett (kraanist või aprikooside ja datlite leotamisest)

Lisada võib veel:

• 5 kuivatatud aprikoosi või datlit (magususe, aga ka ainete pärast, nt aprikoosides on palju rauda). Mõtet on kasutada muidugi vaid kuivatatud ökopuuvilju!
• tapioki jahu (teeb piima rammusaks, kui seda on sul vaja, saab Piprapoest)
• jahvatatud seesami-, kõrvitsa-, päevalille- ja linaseemne segu (kokku ca 2 spl, sh kõige rohkem linaseemneid)
• kookosrasva (terapeutiliseks koguseks peetakse muidu 2-4 spl päevas) – et see hästi seguneks, peaks smuuti olema natuke soe
• chia seemned (kui linaseemneid juba ei pannud) – 1 spl
• vee asemel mandlipiim, kaerapiim, riisipiim, (kookospiim – kuid see vajab üldiselt hapumaid koostisosi nt ananassimahla, muidu tuleb smuuti liiga lääge). Joogas naistele soovitatakse 10-20 leotatud, kooritud mandlit päevas. Pildil on leotatud India pähklid, sest need on kõige ebatõenäolisemad allergeenid.

• Nõges on teada-tuntud imetamisaegne ravimtaim, tavaliselt tee vormis. Aga värskes nõgeses on kõiki kasulikke aineid kordades rohkem! Kellel madal hemoglobiinitase raseduse ajal, neid aitab samuti nõges. Kõrvetamise vastu aitab kuuma veega “ehmatamine”
• Naat – väiksed lehed
• Vaher – noored lehed või õied
• Meelespea – õied
• Nurmenukk – lehed ja õied
• Malts – …kuigi tegelikult malts on hea hoopis lõunasöögiks – kasuta nagu spinatit!
• Noored kuusevõrsed (saab ka külmutada)
• Raudrohulehed – igal ajal
• Võilillelehed (kibeda maitse vastu on soolvees leotamine)

Ja siis kõik saumikseriga smuutiks ja …mmmm!

Lõunasöögiks – kinoa-peedisalat

Sobib nii soojalt kui külmalt, nii külalistele kui ka pereliikmetele – pearoaks, salatiks või lisandiks. Lisandid ja kohandused on võimalikud vastavalt sööjate eelistustele.

Põhiained:

1. riivitud keedupeet
2. kinoa või tatar (sobib nii nö poetatar kui ka kuumutamata, nö valge tatar ehk Eesti talu tatar)
3. basiilik
4. oliiviõli
5. sool-pipar

Sobivad veel:

• küüslauk
• avokaado, kurk või toored suvikõrvitsatükid
• naat, kodus kasvatatud hernevõrsed vm võrsed või idandid (nt lutsern)
• päevalilleseemned – 1 öö idandatud vees ja enne kasutamist korralikult pestud (maitsevad ka lastele, sest need on magusad)
• Parmesan või erineva vanusega kitsejuust
• pestoga rukkileib

Sellel toidul on vähemalt üks eelis veel – säilib homseni.

Magustoiduks – gluteenivabad pannkoogid

Põhiained:

• Tatrajahu
• Vesi
• Sool

Sega kamapaksuseks, oota 20 min enne praadimist, et jahu paisuks.

• Praadimiseks ghee või kookosrasv
• Mustikamoosi või vahtrasiirupiga – mmmmm! või tellisin ka Maakaubast pohla toormoosi – sellega ka nii hea.

Lisaks võib tainasse panna: riisijahu ja maisimannat ehk polentat. Tõsi, mida rohkem polentat, seda rohkem rasvainet oli praadimiseks vaja, sest kui on liiga palju polentat, siis taigen ei seo hästi.

Kokk: Merit Raju
Fotod: Marju Randmer

Vanasti oli meil kodus jõulude ajal nn eurojõulupuu, sest kui me vennaga suuremaks saime ja jõuluvana enam kohale ei viitsinud tulla, kadus ka kuidagi kuuse tuppa toomise traditsioon. Selle asemel mõtles ema siis igal aastal välja uue eurojõulupuu (nii me neid kutsusime) idee, millega elutuba jõulusemaks teha ja et millegi alt oleks ka kinke lunastada. Näiteks ühel aastal oli see tehtud vitstest ja kaunistatud kuldsete niitide otsas rippuvate samblapallidega, teisel aastal kasutasime palmi moodi toataime jne…  Iseenesest ilusad olid ja säästlikud puude mõttes ka, aga sellest ajast peale on mul jõuluti igatsus korraliku kuuse ja kõige selle juurde käiva järele.

Sel aastal lahendasin kõik võimalikult lihtsalt ja koduselt – kuusejala ümber ja okste vahele läks kotiriie, eheteks said kaunistatud piparkoogid ja enda tehtud kangapallid. Ja loomulikult tuled, mis pimedal ajal mõjuvad kodus eriti hubaselt.

Eile õhtul pakkisime E-ga koos veel kinke ja täna hommikul said tehtud viimased ettevalmistused – kaardid. Maailmalõpp õnnelikult üle elatud, võib pühasid ootama hakata :)

Et pühad mõnusalt mööduksid, soovitan:

• tee pühade ajal midagi, ükskõik mida ja ükskõik kui lihtsat, elus esimest korda ja tunne ennast pärast eriti uhkelt – nt ma tahaks hüpata otse saunalavalt lumme!
• tee sporti, mida sa pole aastaid teinud – suusata, kelguta, uisuta…
• pane soojalt riidesse ja jaluta (mere äärde) ja hinga värsket õhku!
• naudi aega oma lähedaste ja sõpradega ja tunne huvi, kuidas neil päriselt läheb!
• söö hästi, aga mõtle, et homme on ka päev (kehtib ka vedelike kohta)!
• ära muretse, ära võta kõike nii tõsiselt, elu on ilus! :)

Jõulude puhul on mul kingid ka. 2 raamatut – “Magus kiusatus” (millest olen juba kirjutanud siin ja siin) ja “Nii meil jõulud tuppa toodi” (millest ei ole veel jõudnud kirjutada, aga mis ilmus ka 2012. a novembris ja jutustab vana aja jõuludest, autor Piret Õunapuu, ning jagab Eesti traditsiooniliste jõulutoitude retsepte vähe modernsemal kujul – raamatu toidufotod minu tehtud, toidud lõi Sadama turu perenaine ja blogipidaja Liina Karron). Kui soovid üht neist endale saada, jäta kommentaar, mis on see asi, mida sa oled kogu aeg mõelnud, et võiks teha, aga ei ole teinud ja plaanid loodetavasti nüüd lähipäevil ära teha? :)

***

Kingi jagamine 29.12.2012: Palju õnne, Martina, sinule sai loosi tahtel raamat “Magus kiusatus” ja palju õnne sulle, Aet, sinule “Nii meil jõulud tuppa toodi”. Võtan teiega meili teel ühendust! Aitäh kõigile ideede jagajatele, sai jälle palju häid mõtteid ja tundub, et nüüd hakkan ise ka makroonidega katsetama :)

***

Söögid on aga meie peres jõulude ajal olnud alati traditsioonilised ja sellepärast ei taha ma ka verivorsti ja hapukapsastega seapraadi ära peletada, vaid pakun pidulaua täienduseks lihtsalt mõned ebatraditsioonilisemad, kuid samas lihtsad, maitsvad ja kerged ideed (retseptid ja fotod ilmuvad ka homses, 22. detsembri Pärnu Postimehes, kus on mu blogi saamisest ja toidufotograafiast väike lugu!).

Soovin mõnusaid, rahulikke ja maitsvaid jõule! :)

Pärast lumekühveldamist või lihtsalt pikka päeva, mil enam autoga kuskile minema ei pea, on mõnus jalad seinale lüüa ja juua seda soojendavat õunapunši.

Magusad peedid soojendava mädarõikaga

Dessert, mille valmistamine on imelihtne, kuid tulemus igati pidulik ja maitsev.

Punased pirnid
8-le

8 väiksemat sorti pirni
500 ml punast veini (nt Syrah)
300 ml granaatõunamahla
1 apelsini peenelt riivitud koor ja mahl
1 vanillikaun
2 kaneelipulka
10 rohelise kardemoni kupart või 1 tl kardemoniseemneid (kui kasutad kupraid, mulju need noa abil katki, et seemned pääseksid välja, kasuta kesta koos seemnetega)
100 g muscovado’t või muud suhkrut 
serveerimiseks granaatõunaseemneid (soovi korral)

Pane kõik ained peale pirnide potti, sega ja lase korraks keema. Seejärel keera kuumus maha ja lisa pirnid, mis on kooritud (aga vars külge jäetud) ja mille põhi on sirgeks lõigatus, et see taldrikus püsti seisaks. Kuumuta pirne aeg-ajalt keerates, et need ühtlaselt värvuks, u 20-30 minutit, kuni pirnid on pehmed ja nuga läheb ilma vastupanu osutamata pirni sisse.

Tõsta pirnid taldrikutele ja serveeri granaatõunaseemnetega. Kui soovid, võid lisada veel vanillijäätist või sooja šokolaadikooki. Aga võid pirnide vedelikku veel u 15 minutit keeta ja seejärel pirne selle kastmega serveerida. Kui kohe kõiki pirne ära ei söö, säilita neid koos vedelikuga suletud nõus külmkapis.

Kui eilne õhtu ja tänane päev välja arvata, on ilmad väga head olnud. Oleme saanud õues kõvasti toimetada, mina pildistada ja õhtuti ratastega lähedal asuvate külade vahel tiirutada ja jooksmaski käia. Eile õhtul hakkas aga sadama ja läks koledaks, kuigi õhk on siiani soe. Täna on aga õues selline tuul, et kui muidu olen igaõhtuseid sääsesöötmisi trotsinud ja veel hilistel tundidel vehkides taimi istutanud, siis tänase tuulega õue – ei, aitäh. Selle asemel küpsetasin toas pühapäeva puhul ühe ülilihtsa nn nätske Rootsi šokolaadikoogi – selle, mille retsepti ma Rootsi loo kommentaaridessegi postitasin – ja pildistasin oludest lähtuvalt toas rabarberikalja. Mis tuletabki meelde, et sellest ma ju tahtsingi kirjutada. ;)

Kui juunikuu “Oma Maitse” mu postkasti potsatas, jäi pilk seal kohe ühele Kersti Rea retseptile pidama. Nimelt rabarberikaljale, sest kui ma väike olin, siis minu onunaine valmistas seda jooki suviti väga tihti. Vähemalt sealt ma seda tundma õppisin. Ja seda kergelt kihisevat, mitte väga magusat ja naljakalt hallika tooniga kalja toodi palava suveilmaga keldrist 3-liitriste purkidega kohe mõnuga tuppa. Onu perest rändas selle kalja retsept omal ajal ka meie perre, kuigi tuleb tõdeda, et meil ei saanud sellest kunagi igakevadist traditsiooni, pigem tehti siis, kui mul või vennal tuli meelde: “Oh, kuule teeks seda head rabarberijooki, mida tädi Sirli teeb!”

Ja nüüd, kui “Oma Maitses” sarnase rabarberikalja pilti nägin, tuli see mulle jälle meelde ja otsustasin üle saja aasta selle tegemise ise ka ära proovida. Pärnus on rabarberipuhmas sel aastal kaljategemiseks eriti hästi sobivalt metsikuks läinud, nii et põhjust mitte tegemiseks ei leidnud ja ligi nädal tagasi sai kali käima pandud.

Retsepti panin omavoliliselt kokku ajakirja ja onunaise omast, sest tundus, et mõlemas oli minu jaoks nii häid ideid – nt maitseks lisatud mustasõstralehti – kui ka selliseid, mis ma pigem (veel) ära jätaks – nt kaneel külma joogi sees ei ole mulle veel päris omane. :)

Järgmisel hetkel olid nad Londonis, ühel muusikafestivalil ja müüsid putkas isetehtud smuutisid. Putkal oli suur silt: “Should we give up our jobs to make these smoothies?” Ja ostjad said oma hääle anda, visates oma tühja topsi prügikasti kirjaga “Yes” või kirjaga “No”. Lihtne. Festivali lõpuks oli Yes-prügikast täis, mis tähendas üht – järgmisel päeval lõid poisid lahkumisavaldused lauale.

1999. aastast alates hakkasid nad oma firmaga Innocent smuutisid tegema ja müüma (smoothie kohta on eesti keeles muide olemas täiesti oma sõna – mahedik!). Tänaseks on nad töötanud lisaks smuutidele välja veel palju erinevaid tooteid – nt thickie‘d (nende enda leiutatud sõna, mille all mõeldakse smuutisid, mis on tehtud jogurti või muu taolise lisandiga), eraldi sarjad lastele… Kõik nendest ei ole olnud just suured hitid, nii et nendest on oma õppetunnid kõrva taha pandud, toodete disaini on kõvasti arendatud… Ühesõnaga. Ma ei taha siin mingit referaati teha, aga ma ei ole vist kunagi varem ühegi tootja kodulehte nii põhjalikult läbi käinud, kui nende oma. Ja see põhjus, miks ma seda tegin, oli väga lihtne. Sest nad on lihtsalt nii muhedad, 100% inspiratsioon!

Oli aasta 2006. See oli aasta, millal ma Tallinnasse kolisin (kuigi see ei puutu üldse asjasse), aga veel oli 2006. aasta see aasta, mil need poisid andsid välja oma 2. smuutiraamatu. Ja kuidagi juhtus nii, et minu hea sõbranna M käis umbes samal ajal Londonis ja tõi selle raamatu mulle sealt kingiks kaasa. Nii et tänaseks on see juba jupp aega mu riiulis seisnud. Ja eelmisel nädalal, kui ma sealt riiulist midagi otsisin, sattus see mu näpu alla – juba järgmisel hetkel leidsin ennast keset tuba vaiba peal õhinaga raamatut (taas)avastamas, isuäratavatele lehekülgedele paberilipikuid vahele suskamas ja poenimekirja kokku panemas. Oi kui palju asju oli vaja tuua! Banaani, jogurtit, avokaadot, pähkleid, kiivit, datleid, apelsini… ja siis veel üks väike asi – blender (eesti keeles on mu teada korrektne öelda selle kohta kannmikser)!

See raamat, “Innocent smoothie recipe book”, oli mu elus blendriostuks viimane tõuge. Nagu ütlesin, on see raamat 100% inspiratsiooni. Kogu raamat on lihtsalt nii muhe. Nii retseptidelt (lihtsad ja kodused), fotodelt, raamatu kujunduselt, paberilt ja muidugi mõtetelt, mis sinna trükitud. Täpselt selline nagu üks (koka)raamat olema peab – inspireeriv, tegudele tõukav ja enne-ei-saa-käest-ära-panna-kui-järgi-proovin! Aga lisaks retseptidele on seal ka muud muhedat. Näiteks üks lahe lehekülg, mis sealt leidsin. Kes saab naljast aru, see saab (lemmik on all vasakus nurgas).

Vahel on naljakas (ja kui ma ütlen naljakas, siis mu piisavalt head sõbrad teavad, et ma mõtlen selle all tegelikult imelikud), kuidas üks väike asi saab hoopis suurema tähenduse. Näiteks eelmisel nädalavahetusel sattusin juhuslikult ühte poodi, kust ma leidsin ühe väga ägeda kapinupu. 1.30€ ja silmad särasid nagu väiksel sünnipäevalapsel :) No ei ole ju kapinupp eriti suur asi iseenesest ja hädasti mul seda vaja ka ei olnud, aga nii kui ma seda nuppu seal poes nägin, see inspireeris mind. Jube tuhin tuli peale ja paugupealt genereerisin oma vanadele taburettidele (mis juba ammu ootavad lõppviimistlust) uue laheda visiooni. Päev oli kohe nagu korda läinud!

Sama asi blendriga. Olin seda endale juba aastaid igatsenud, mõelnud, et küll ma kunagi ostan ja teen. Kunagi. Tagantjärele on isegi natukene piinlik mõelda, sest ei olnud ju väga keeruline poodi minna ja see ära osta, eks, sest maailma kõige kallim see asi nüüd ka ei ole :) Aga ju siis ei ole see (smuuti)king mul siiani ikkagi piisavalt kõvasti pitsitanud… Igatahes, see on ka kõigest blender, aga kui palju uksi see mõtteis avada võib… “For the person for whom small things do not exist, the great is not great.”

Nii et mina olen hetkel täielik smuutisõltlane (ei julge mõeldagi, mis must suvel veel saab, kui marjad oma aiast võtta…). Aga kuna need retseptid seal raamatus on nii head, siis tahtsin kohe tuhinaga nendest 2 hommikusöögilemmikut blogisse pista – datlismuuti ja maasikasmuuti (originaalis oli see tegelikult mustikatega, aga maasikatega ka väga hea), mõlemad jogurti (või keefiri) ja kaerahelvestega. Mõnusaid hommikuid! :)

]]> https://www.tassike.ee/2012/03/kas-smuutilembus-on-piisav-pohjus-toolt-ara-tulemiseks/feed/ 25 https://www.tassike.ee/2011/12/joulutunne-ja-tassike-sooja-sokolaadijooki/ https://www.tassike.ee/2011/12/joulutunne-ja-tassike-sooja-sokolaadijooki/#comments Thu, 22 Dec 2011 13:48:19 +0000 http://www.tassike.ee/?p=3253 Täna hommikul ärkasin, piilusin kardina vahelt õue – vastu vahtis imedemaa. Puud, põõsad, maa – kõik olid üleni härmatiseteki all, taamal üle põllu haigutas hall udu. Jah, jälle Saaremaal, mõnus.

Selline vaatepilt ajas kiirustama. Pakkisin ennast sisse ja läksin õue. Mööda konarlikuks külmunud põldusid tatsates, vaateid nautides ja pildistades tahtis üks käsi viimasete nädalate temperatuure arvesse võttes harjumatu külma käes vägisi ära külmuda. Ja siis tuligi igatsus selle tassi järele – kuum šokolaadijook, mida ma üleeile veel Tallinnas tegin. Mina igatsesin jooki, käsi kuuma tassi. 

Tegelikult ega seda pehmet udu kauaks ei olnudki (või tuleb lihtsalt tunnistada, et ilmselt läks pirukate nosimine hommikul liiga pikale). Jõudsin paar klõpsu teha ja järsku udu haihtus. Oli järgmise vahetuse kord – tööpostile saabus päike ja juba õige varsti potsatasid puulatvadest alla rallitavad veetilgad maha krõbedate lehtede peale. Ja mina muudkui ehmatasin ja kergitasin pead mõeldes: “Kes seal on?”. No ma ütlen, et liiga järsk vaikusele üleminek on pealinlase närvikavale ilmselgelt liiga ohtlik!

Ja kuigi selline ilm tekitas juba päris imelise tunde, siis ausalt öeldes, ega see jook just ju mingi jõuluime ei ole. :) Isu ühe magusa ja sooja joogi järgi lihtsalt kasvas üleeile kuidagi iseenesest välja ja nii saigi siis käepärastest vahenditest tehtud. Ja just täpselt niisama loomulikult tulid need pildid sinna tegemise kõrvale. Ja siis tuli juba isu ka neid näidata… Retsept on selle kohta palju öeldud, aga panen siiski kirja. Seest soojaks ja mõnusaks teeb see ikka küll! :)

4 väikest või 2 suurt tassi

0,5 l piima
1 tl kaneeli
4 tl kakaod (magustamata)
100 g šokolaadi Bitter
kanget kohvi

Soojendasin piima potis koos kaneeli ja kakaoga u 80 kraadini ja segasin vispliga, kuni mass oli ühtlane. Lülitasin pliidi välja ja kallasin sisse tükeldatud šokolaadi. Vispeldasin, kuni šokolaad oli sulanud. Valasin igasse tassi väikse törtsu kohvi ja peale kuuma šokolaadi (vahekord oli u 1 osa kohvi, 3 osa šokolaadijooki).

Soovin rõõmsat ja rahulikku jõuluaega, häid maitseid ja ikka palju naeru majja ka! :)

Üheks lemmik-mojitoks kujunes sel ajal kusjuures ingveri (mitte aiast korjatavate maasikate või vaarikate) oma, kus klaasi poetati lisaks fariinsuhkrule, laimisektoritele ja piparmündile ka väheke ingverit ning jooki pikendati mullivee asemel hoopis Schweppes Ginger Ale’iga. Aga üks parim suvine jahutaja on siiani tegelikult tavaline, külm ja piparmündine Virgin Mojito. Tuli just silme ette pilt rohimist vajava peenra, umbrohuämbri ja roosade kummikinnastega, mille sekka, kännu peale on eksinud ka üks selline värskuseklaas (hmmm…pean selle foto suvel ära tegema!).

Nüüd, mil mu mojito-isu on tasapisi taandunud (või ei ole hooaeg lihtsalt veel alanud?) avastasin enda jaoks 2 väga mõnusat ja oluliselt kergema vaevaga valmivat suvist jooki – ei mingit tampimist, ei mingit jää purustamist (ja see on ka 10 kokteili puhul üsna oluline, 200 ei hakka üldse rääkimagi). Lihtsalt kergelt kihisevad ja hapukat värskendust pakkuvad joogid.

Esiteks mimoosa, mis on mõnus C-vitamiini täis kerge kokteil (soovitavalt värskest) apelsinimahlast ja Proseccost (Itaalia vahuvein), teiseks hiljuti järele proovitud rabarberi-bellini.

Bellini-kokteil on pärit Itaaliast, täpsemalt Veneetsiast, kus seda hakati tegema juba 20. sajandi esimesel poolel. Joogi nimi on inspireeritud renessaansiajastu kunstniku Bellini ühest teosest, mis meenus kokteiliautorile, kui oli joogi valmis seganud ja selle roosakat värvust nägi. Roosat sellepärast, et bellini‘t tehakse tegelikult ehtsal kujul virsikupüreest, kuid nagu väga paljud, olen ka mina hetkel täielikult rabarberiusku ja tahtsin sellest midagi mahlast nädalavahetuseks valmistada. Nii sai, eeskujuks oli Jamie Oliver, mekkijateks enamjaolt naisseltskond, kellele pidigi hapukam rohkem (kui meestele) mokkamööda olema, seega sai jook igati püstised pöidlad!

Rabarberi bellini tarvis läheb vaja (u 6 klaasi):

300 g rabarberit (3-4 keskmise suurusega vart)
5 sl suhkrut
2 sl vett
Proseccot (või muud vahuveini)

Koori rabarber, lõika u 2 cm tükkideks, pane väiksesse potti ja lisa suhkur-vesi. Sega ja lase kaane all keema, kuumuta veidi, sega ja jäta kaas pealt ära, kuumuta veel aeg-ajalt segades, kuni tekib pehme kompotitaoline mass. Püreesta segu saumikseriga ja jäta jahtuma. Kui maha jahtunud, võid pista ka külmkappi, et jooks saaks ikka kosutavalt jahe.

Joogi serveerimiseks pane šampusepokaali põhja 1 osa püreed, vala pidevalt segades peale 2 osa Proseccot. Serveerimisel võid lisada pokaali segamiseks peenikese rabarberivarre. Kõll!