Pole lemmikumat juurvilja kui peet. Kui ma väike olin, haukasin keedetud peeti nagu õuna ja praegugi on enda tehtud suitsulihaga rosolje, see tuunitud peedi-küüslaugusalat ning lihtsad tüümiani ja küüslauguga ahjus röstitud peedisektorid sageli menüüs. Puudu oli mu peedirepertuaarist veel hea borš. Supp, mida ma väiksena nii väga armastasin, aga mis on viimasel ajal mu menüüst märkamatult haihtunud.

Aiamaal ja kasvuhoones kogu vajalik kraam olemas – see viga tuli kohe parandada. Otsisime emaga üles ühe paberilipiku, mille peale oli ema sõbranna kirjutanud käest-kätte levinud talveks purki tehtava boršipõhja retsepti. Vana hea klassika (aitäh sulle, Ilme!). Puhtalt mõte ilusast sügavpunasest boršist värske tilli ja külma hapukooretutsakaga ei jätnud süljenäärmeid laisklema. Viljad kasvuhoonest ja -kastidest korjatud (ainult kapsa pidime poest tooma), pestud-puhastatud ja borš võiski tasapisi potis valmima hakata. Olen seda usku, et kõik algab toorainest. Nii mõtlen sügiseti tihti, milline luksus see ikka on, kui toorainet saab oma aiamaalt võtta – paremat ega värskemat enam ju ei ole. Võib-olla on asi minu elavas fantaasias, aga minu meelest on seda nähtud hoolt ja armastust ka maitses tunda. Ja see ongi see “miski”, mida ei saa asendada ega ühestki maitseainepurgist “lünkade täitmiseks” peale raputada.

Nonii, ongi valmis. Esimene lusikatäis prooviks, veidi maitsete kohendamist ja kõik eeldused maailma parimaks supiks ongi täidetud. Lihtsuses peitub võlu, täitsa kindlalt kohe. No tõesti hea kraam!

Selle retsepti järgi valmistatud boršipõhja võid kasutada supi valmistamiseks, aga süüa ka salatina.

Borš (talveks purki)
20 x 0,5 l purki

Selle koguse valmistamiseks läheb vaja vähemalt 10 liitrist potti, aga kui nii suurt potti ei ole, võib teha poole koguse, siis piisab 5 liitrisest potist.

1 kg peeti*
1 kg porgandit
3 kg peakapsast
1 kg kurki (kuna mul oli hiigelkurgid, eemaldasin ka seemned)
1 kg tomatit
1 kg sibulat
1/2 l rapsiõli
200 g suhkrut
7 sl soola
5-6 loorberilehte
30 musta pipra tera
4 sl äädikat (30%)
tilli/peterselli
serveerimiseks hapukoort

1) Riivida (jämedalt) – porgand, peet, kapsas (viimase võid ka kapsariivi või köögikombaini puudumisel viilutada lihtsalt õhukesteks ribadeks)

2) Tükeldada – tomatid, kurgid, sibul (viimane peenemalt, esimesed jäta suuremad suupärased tükid)

3) Kuumuta suure poti põhjas õli.

4) Passeeri ehk kuumuta õlis porgand ja peet – 5 minutit. Passeerimine on oluline, et köögiviljad säilitaksid oma värvi.

5) Lisa kapsas ja maitseained: suhkur, sool, loorber, pipar. Kuumuta kaane all 20 minutit, vahepeal aeg-ajalt segades (kapsas läheb veidi kokku).

6) Lisa tomat, kurk, sibul, kuumuta kaane all 20 minutit, vahepeal aeg-ajalt segades.

7) Lisa äädikas, hakitud till/petersell ja keeda 2-3 minutit.

8) Pane valminud boršipõhi kohe pestud ja steriliseeritud purkidesse, sulge läbikeedetud kaantega. Säilita jahedas.

Maire Suitsu nõuanded Toidutarest, kuidas purke steriliseerida: “Lihtne viis purkide steriliseerimiseks on asetada purgid kohe pärast pesemist põhi ülespidi ahjurestile ja kuumutada 100 °C juures ahjus 20 minutit; vees keetmisel aitab purkidele 10 minutist, kaantele aga 1 – 2 minutist (selle võib asendada ka kaante korraliku pesemise ja sellele järgneva piiritusega ülehõõrumisega).”

Mina olen harjunud nii, nagu minu ema teeb, et pärast pesemist lasen veekeedukannus vee keema, kallan suure kausi põhja paar sentimeetrit vett ja keerutan siis purke küliti vees, kuni kogu purk on steriliseeritud. Samal ajal lasen kaantel väikeses potis paar minutit keeda. NB! Steriliseeri keevas vees ka kulp/lusikas, millega borši potist purki tõstad!

9) Supi valmistamiseks lisa 0,5 l purgisisule 500-750 ml vett, vajadusel maitsesta veel soola-pipraga ja lase korraks keema. Soovi korral võid lisada ka eelmisest söögikorrast ülejäänud liha või keeta lihast puljongi, lisada supipõhja ja tükeldatud liha. Serveeri borši hakitud tilli või peterselli ja hapukoorega.

* kogused on juba kooritud ja puhastatud köögiviljade kohta.

** boršifoto on n-ö illustreeriv, tegu on küll boršiga, kuid see on tehtud San Franciscos, Missioni linnaosas asuvas söögikohas Bar Tartine (väga mõnus koht, muide).

Aga eks see ole nii, et mõnes mõttes on see blogi ka nagu Tallinna linn – nokitsemist jagub ja ma ei kujutaks ette, et ühel päeval otsustan: “Voh, saigi valmis!” Aeg-ajalt on vaja keerata uus lehekülg. Vähemalt ma tunnen nii, et kui ma tahan oma mõtteid kuskile koguda, siis tahan, et tunneksin ennast selles kohas hästi. Ja kui ma saan selleks midagi ära teha, et ma ennast paremini tunneksin, siis miks mitte seda teha. Eks :) Ja kuigi ma sisimas tean, et selliste muudatustega harjumine võtab aega, loodan siiski, et teilegi mõjub see mingil määral sarnaselt kui mulle – uue hingamisena ehk?

Blogi enda osas on muudatused minimaalsed. Olin lihtsalt kannatlik ja püüdsin siia lisaks blogile kokku koguda nüüd ka päris palju sellist materjali, mida olen ammu blogisse tahtnud pista. Ikka selleks, et kõik asjad oleksid ühes kohas koos ja lihtsasti leitavad, nii enda kui ka teiste asjast huvitatute jaoks (nt veidi taustainfot blogi ja selle sünni kohta, nüüd on olemas ka eraldi koht minu fotodega raamatute ja trükis ilmunud ajalehe- ja ajakirjaartiklite, retseptide ja fotode jaoks). Kel huvi, võib neid kohti aeg-ajalt uurimas käia, sest ma kavatsen “uuel aastal” ju loomulikult oluliselt tublim olla kui eelmisel ja lehti trükisoojade raamatute, artiklite ja kõige muu taolisega täiendada. Eks :)

Ja kõige selle tehnilise jutu lõpuks tahan jagada üht retsepti äsja ilmunud ajakirja Toit&Trend sügisnumbrist. Ja selleks on kookose ja tšilliga kõrvitsasupp! Olen seda ammu tähele pannud, et minu blogisse jõutakse väga palju just kõrvitsasupi retsepti taga otsides – üks rohkem traditsiooniline variant kõrvitsasupist mul blogis juba on, aga nüüd siit hoopis teistsugune lisaks! Loodan, et teile meeldib, nii supp kui värskem hingamine :)

Vürtsikas kõrvitsasupp kookose ja tšilliga

1 kg kõrvitsat, puhastatud ja suurteks tükkideks lõigatud
1 suur porgand, kooritud ja suurteks tükkideks lõigatud
2 haput õuna, kooritud, puhastatud ja suurteks tükkideks lõigatud
1 sibul, kooritud ja hakitud
3 küüslauguküünt, kooritud ja hakitud
pöidlasuurune tükk ingverit, kooritud ja hakitud
1/2-1 tšillit (maitse järgi), sisu eemaldatud ja hakitud
200 ml kookoskoort (Coconut milk Extra creamy)
500 ml köögivilja- või kanapuljongit
1 suure laimi mahl
3 sl oliiviõli

Serveerimiseks:
kuival pannil röstitud kõrvitsaseemneid
paar tilka seesamiseemneõli
hakitud koriandrit
küüslauguseid ciabatta-kuubikuid*

Aja potis õli kuumaks, lisa hakitud sibul, küüslauk ingver ja tšilli. Kuumuta pidevalt segades paar minutit. Lisa kõrvitsa-, porgandi- ja õunakuubikud ning sega läbi. Kalla peale puljong ja jäta 20-30 minutiks kaane alla podisema (või kuni kõik koostisosad on pehmed). Võta tulelt ja püreesta saumikseriga ühtlaseks. Sega juurde kookoskoor ja laimimahl ning aja veel korraks keema. Maitse, vajadusel lisa laimimahla või soola.

* Viiluta ciabatta ja nirista viilud vähese oliiviõliga üle, aja kuiv pann kuumaks ja rösti ciabatta-viile mõlemalt poolt paar minutit. Tõsta jahtuma. Võta paar puhastatud küüslauguküünt ja hõõru krõbedatele viiludele. Lõika viilud kuubikuteks ja serveeri supiga.

Sellegipoolest meeldib mulle nende riiulite sisu uurida. Ei teagi, mis on suurem stiimul, kas võimalus leida endale mõni hää lugemisidee või see “salajane” luba väheke pererahva sisse piiluda… Kui keegi võõras mu raamaturiiuleid vähekenegi uurida viitsiks, saaks ta päris kiiresti mingi pildi silme ette – erinevad teatmikud keel(t)est, fotograafiast, raamatud psühholoogiast ja enda sisse vaatamisest, vaid mõni üksik juturaamat (ja needki on kas vanaemast või vanatädist mälestuseks jäänud) ja loomulikult eraldi riiul koka- ja muude toiduga seonduvate raamatute jaoks. Päris kõik sellega muidugi öeldud ei ole, aga üsna hea läbilõige ühest elust küll.

Nii samuti võtsin ma aja et üle tüki aja oma ema raamaturiiulis tuhnida. Leidsin sealt Aive Luigela üsna värske “Tervise kokaraamatu”. Olin seda varem juba lehitsenud, aga lugemiseni ei olnud veel jõudnud. Üks hetk, kui olin muffinid ahju pistnud ja jäi üle u 15 min oodata, siis tegin sellega algust. Üsna kohe leidsin ühe tervisliku toitumise rea, mis mõtte automaatselt pikema pausi peale pani: “Nii polegi küsimus ainult elule aastate lisamises, vaid aastatele elu lisamises.” Väga õige, kas pole. Tundub, et see ununeb vahepeal lihtsalt ära…

Ja kuigi väljas ei ole veel just liiga palav suvi, siis alati, kui olen siin, Pärnus, tuleb isu selliste mõnusate suvilatoitude järele (suvilatoit minu mõistest – tuled aiast, teed ruttu valmis, sööd, lähed aeda toimetama tagasi). Kasvuhoones on suured redisepuhmad, peenras vohamas murulauk ja meliss… puuduski vaid see, et ma Luigela raamatus külma supi pildi otsa komistaksin. Sealt ta sündis, küll väheke teisel kujul. Lisaks palavale suvepäevale sobib see supp (vähemalt meie peres) ideaalselt ka ühe pikema saunaõhtu kõrvale. :)

Okroška ehk külm keefirisupp (4-le):

1 l keefiri
3 keedetud muna
8 redist
6 kirsstomatit (või 3 keskmist)
200 g suitsutatud kalkunifileed (võib asendada mistahes vorsti-lihaga)
1 pikk kurk (või 2 väikest)
1 küüslauguküüs, pressitult
3 sl hakitud tilli
2 sl hakitud melissi
2 sl hakitud murulauku
soola
suhkrut

Tükelda redised ja tomatid veeranditeks, kurk, liha ja muna ribadeks (jäta 1 muna hiljem sektoritena kaunistamiseks). Pane kõik komponendid peale keefiri kaussi, maitsesta soola ja suhkruga ning sega. Vala keefir peale, sega ja lase külmkapis veidi maitsestuda. Võta välja ja maitse, kas on vaja veel soola, tilli või muud oma maitse järgi lisada.

Nüüd jääb kordusürituseks üle ainult oodata aega, mil ka kurki ja tomatit oma aiast saaks! :)

Ei tulnud mitu korda mõelda – õhk oli mõttest ühiselt kokata-pildistada juba iseenesest paks. Mõne päeva pärast, ühel nädalavahetusel Tallinnas, pärast õnneliku lõpuga pastinaagijahti (aitäh Lavkale, jälle!), maja ümbruses parkimisnippide jagamist, uue fotoka edukat näppimist ja kokkamis-pildistamistavaariga ühisesse pessa kolimist (kusjuures päris lahe oli taldrikud, maitseroheline, soolaveski jms näpuotsas maja peal ringi tatsata) – igatahes pärast kõike seda alustasime 2 käigu ettevalmistuste ja fotosalvestusega. Ragne määris käsi ja tegeles kokkamisega, mina kostitan nüüd fotodega.

Ragne kokku pandud kava nägi õhtuks välja järgnev:

1. Muffin-saiakesed siiruviirulise võitäidise ja päikesekuivatatud tomatitega
2. Pastinaagi supp väikese sibula, kõrvitsa ja kitsejuustuga
3. Kergem vastupanutee Napoleoni koogile – kihi-kook šokolaadipudinguga

Ma ei hakka Ragne toitude ja retseptide kiitmisega aega üldse viitmagi (ma naudin alati külas käies teiste valmistatud toite 120%). Aga ütlen ainult seda, et mis sest, et väljas on viimasel ajal olnud päike ja kevad (jalutas ju siiski esimene neiu ribadeks lõigutud teksades tänaval vastu, külmast punased reied nende vahel välkumas) – 4 kraadi poeb üsna kiirelt naha vahele ja siis on ainult rõõm, et menüüs on ootamas soe supp, kõrvaseks ahjusoojad (nii mõnusalt pehmed ja ürdilõhnased!) kuklid. Mmm. Kes julgeb, proovib järgi:

1. Muffin-saiakesed siiruviirulise võitäidise ja päikesekuivatatud tomatitega

25 g pärmi
3 dl käesooja vett
8-9 dl jahu
2 tl soola
2 tl suhkrut
3 sl õli
125 g võid, toasooja
2 sl oreganot
meresoola
4 päikesekuivatatud tomatit

Murenda pärm ning sega sooja veega kuni lahustumiseni. Lisa ca 3 dl jahu ning jäta pooleks tunniks sooja kohta seisma (selle ajaga hakkab taigen kerkima). Seejärel lisa ülejäänud jahu, sool, suhkur, sõtku korralikult. Lisa õli ning sõtku tainas ilusaks läikivaks pallikeseks. Pane sooja kohta rätiku alla kerkima ca 30 minutiks.

Sega või, oregano ning maitsesta soolaga. Purusta saumikeriga tomatid ning sõtku sisse kerkinud tainale. Seejärel rulli tainas jahusel pinnad 1-2cm paksuseks ristkülikuks. Määri peale või-segu ning keera tainas pikemast servast rulli. Lõika rullist ca 3 cm viilud ning suru need peopesade vahel pallikeseks. Aseta pallid võiga määritud muffinipanni avavustesse. Küpseta 180 kraadi juures ca 25 minutit.

2. Pastinaagi supp väikese sibula, kõrvitsa ja kitsejuustuga
neljale-viiele

2 sibulat
400 g pastinaaki
400 g kõrvitsat
5 dl köögiviljapuljongit
5 dl piima
100 g Merevaigu sulatatud juustu maitserohelisega
kitsejuustuw
soola

Puhasta ja koori juur- ja köögiviljad. Haki sibul ning tükelda pastinaak ja kõrvits. Prae sibul potis kergelt õliga piserdatud pannil klaasjaks. Lisa köögiviljapuljong ning kõrvitsa-ja pastinaagikuubikud. Kui pastinaak on pehmeks läinud, lisa piim. Kuumuta kuni keemiseni. Seejärel püreesta ning sega sisse sulatatud juust, vajadusel maitsesta soolaga. Serveeri suppi kitsejuustukettaga.

3. Kergem vastupanutee Napoleoni koogile – kihi-kook šokolaadipudinguga

500 g lehttainast
500 g šokolaadipudingut
2 dl rõõska koort (35%)
4 sl brändit (alati võib seda kogust meelepärasemalt suuremaks muuta:))

Laota lehttainas laiale ning jaota viieks võrdseks ning üheks väiksemaks ristkülikuks. Rulli plaadid õhukeseks ja aseta ahjuplaadile. Tee kahvliga plaatidele peale kahvlitorked ning küpseta 200 kraadi juures seni kuni tainaplaadid omandavad kuldpruuni jume. Vahepeal vahusta rõõsk koor tugevaks vahuks, sega juurde puding ning brändi. Ehita kook valmis: tainaplaat-kreem-tainaplaat jne. Viimane kiht kata kreemiga. Purusta väiksem valmisküpsetatud plaat puruks ning raputa kõige peale. Enne serveerimist hoia vähemalt üleöö külmas. PS! Seistes muutub aina paremaks

Paarsada kaadrit ja head kõhutäied hiljem istusime lõpuks isegi rõõmsal meelel rahulolevalt muiates vahepeal täiesti segipööratud köögis, järel veel vaid veidi jahune köögilaud ja tühjad supitaldrikud. Sellistel hetkedel öeldakse vist, et oeh kui väsinud, aga niiiii õnnelik. :)

Positiivsuse doos oli selleks (ja tegelikult ka veel paariks järgnevaks) päevaks edukalt kätte võidetud.  Nüüd võisin rahulikult oma 18 asja kokku pakkida ja teise majaotsa kõmpida. Oli üks heas mõttes väsitav päev. :)

Ja kui nii maitsev laupäevak veedetud, ei saa ju ka see pühapäev (püha päev!) alla jääda. Järgmine hommik algaski ööläbi “tõmmanud” ja mõnusalt mahlaseks muutunud kihi-koogiga.

Nii möödus siis üks põnev nädalavahetus, mis jääb kauaks meelde. Sellised ettevõtmised rändavad küll otsejoones eluköögi vürtsiriiulile. :)

Kõik retseptid leiab ka autor Ragne Värk’i blogist Kokkama Ragnega.

Paar nädalat tagasi avastasin ma ühe soomlanna blogi, Scandi Foodie, kes elab nüüd juba mitu aastat Austraalias. Ja kohe, esimesest külastusest tema retseptide ja piltide vahele hakkas mulle ta stiil meeldima. Ma ei tea, kas alateadlikult on asi selles, et ta on samal ajal nii kaugel, aga samas ju nii lähedalt? Igatahes mulle ta meeldib. Olin ta retseptikogust juba tegelikult paar päeva tagasi ühe teise hernesupi välja valinud. Ja kui eile jõudis aeg kätte, et suppi teha, riputas ta just selle supi retsepti üles. Ajasin komponentide nimekirjas näpuga järge – jess, poodi ei ole vaja tõtata – sobib, change of plans! ;)

Mõningate mugandustega leidsin kodust kõik vajamineva – hernevõrsed nõudsidki juba “niitmist” ja salatkress hakkas ka potis juba metsistuma, pune, avokaado, puljong ka olemas. Võisin juba ette ära öelda, et see on üks hea supp. Nii ilus roheline ju! Mu vaimustust sellest rohelisest võib ka mu piltidest järeldada – klõpsisin arvutis fotokast laetud pilte edasi-tagasi, võrdlesin, proovisin nii ja naa, aga lõpuks ei suutnud ma ikkagi ühtegi nendest viiest pildist välja praakida. Niisiis, mida rohkem, seda uhkem, eks? :)

Nüüd siis retsepti juurde. Nagu öeldud, vähe mugandatud kujul Scandi Foodie blogist. Kahe koguka portsu jaoks läheb vaja:

300 g külmutatud herneid
2 peotäit hernevõrseid
2 peotäit salatkressi
1 väike peotäis punet (meenub kohe naljakas rööpvorm “puneme” emakeelepäeva postituse diskussioonist :))
450 ml kanapuljongit (või ka köögivilja oma)
1/2 avokaadot
1/4 laimi
maitsestamata jogurtit
musta pipart

Tegemine on ka võluvalt lihtne. Pista külmutatud herned potti, kalla peale puljong. Maitsesta musta pipraga ja lase keema. Seejärel viska sisse hernevõrsed, salatkress ja pune (tükeldada pole neid vaja). Kuumuta (ära keeda!) veidi, kuni herned on pehmed. Lisa viilutatud avokaado ja püreesta saumiksriga (või blendris) ühtlaseks. Maitsesta laimimahlaga. Serveerimisel lisa maitsestamata jogurtit, mis vähese laimimahlaga maitsestatud. Head isu! :)

Võimas sissejuhatus tehtud, võib vist asja enda kallale asuda. Selle supiga on kohe pikem lugu, sest teatavasti ei ole ma suurem kalasõber. Õigemini veel umbes 4 aastat tagasi ei võtnud ma kala üldse suu sisse (või kui, siis ainult ema paneeritud koha, sest see ei olnud kala maitsega :P). Kui ma aga 2007. aastal sattusin tööle ühte Tallinna restorani, pidid senised söögiharjumused ja pirtsutamised minuga hüvasti jätma. Seda seepärast, et tänu sealsele peakokale hakkasin ma sööma asju, mida ma polnud elu sees tahtnud nuusutadagi – seened, kala, mereannid, sushi jne.

Üsna kiiresti sai selgeks, et iga toiduaine võib olla just maailma parim, kui seda osata õigesti maitsestada ja valmistada (praegugi tuleb meelde seal söödud seesamiseemnetega praetud makrell ja suu hakkab kohe vett jooksma..mmm). Tõenäoliselt teab igaüks, kes on kuskil restoranis-kohvikus töötanud, et ilma “nakkuseta” sealt ei pääse. Midagi jääb ikka külge ja paratamatult hakkad ka ise koduköögis katsetama ja poeletil varem tundmatuid tooraineid muheda äratundmisega vaatama. Ei, lõhe mulle selles mõttes tundmatu ei olnud, aga selle supi valmistamismeetod jäi kuskile ajurakkude vahele pidama küll (ja mitte ainult lõhe imeilusa roosa värvi pärast ;) ).

Aastatega on mul välja kujunenud enda arusaam, missugune see koorene lõhesupp olema peaks (kuigi tollel peakokal oleks siinkohal kindlasti palju näpunäited jagada :P). Mulle meeldib selle supi juures selle valmistamise kiirus ja ka hea hind, sest kui lugeda toorainete nimekirja, siis peaks silma torkama, et peaaegu ainuke asi, mis sealt veidi rohkem maksma läheb on lõhe ise. Ülejäärnud on mul peaaegu alati kas külmkapis või sügavkülmikus olemas. Ahjaa, ja suured lõhetükid on seal sees ka jube mõnusad. Nii maitse kui ka väljanägemise poolest.

Nüüd siis nimekiri, mida vaja läheb:

~80 g võid
törts oliivõli
2 väiksemat porrut (või 1 suur) *
2 väiksemat porgandit (või 1 suur)
4 keskmist kartulit
peotäis tilli (koos vartega)
soola-pipart
2 l vett
kanapuljongit (2 l vee kohta)
100 ml kohvikoort (või rammusama supi jaoks vahukoort)
~400 g lõhefileed

Alusta sellest, et puhasta porru* ja lõika ribadeks, riivi suurema riiviga porgand ja tükelda kartulid suupärasteks tükkideks. Seejärel pista potti või ja törts oliivõli ning lase ära sulada. Esimesena kalla potti porru ja tillivarred, kuumuta neid paar minutit väiksel tulel ning seejärel lisa porgandid ja peotäis hakitud tillipealseid (tillivarred olen ma sidunud porru lehe ribaga kokku, et pärast neid ükshaaval välja nokkima ei peaks). Maitsesta musta pipra ja soolaga (viimast vähem, sest puljong on ise juba üsna soolane). Sega ja kuumuta veel veidikene.

Lisa kartulikuubikud ja vesi (olen selle enne potti pistmist veekeedukannus keema ajanud). Supi keemise ajal puhasta filee üksikutest luudest ja lõika u 1,5cm x 1,5cm kuubikuteks. Keeda suppi seni, kuni kartulid on peaaegu pehmed (u 10 min), siis lisa puljongikuubikud. Keeda veel paar minutit, kuni kartulid on täiesti valmis.

Võta pott tulelt. Vala juurde kohvikoor, sega ning seejärel lisa lõhe kuubikud. Juba mõne sekundiga muutuvad kalatükid su silme all heleroosaks ja supp ongi valmis! :) Võta punti seotud tillivarred supist välja ning maitse ka – võib olla on vaja soola-pipart juurde lisada. Serveerimisel soovitan kõrvale ampsata mõnd ahjusooja saia (mulle meeldivad need poes müüdavad poolvalmis külmutatud saiad (küüslaugu või ürdivõiga). Ja eriti hea oleks, kui peale saaks lonksata ka pokaali külma valget veini… :)

* porru puhastamiseks on meelde jäänud hea nipp Jamie’lt (võib tekkida küsimus, et mis seal puhastada, eks, aga kui piiluda lehtede vahele, vaatab sealt vastu tavaliselt päris mitu mullatükki :S). Niisis, eemalda koledad pealmised lehed ning lõika porru pikkupidi pooleks nii, et porru juurte ots jääks terveks (vt vasakpoolset pilti). Nii avanevad kõik porru kihid, aga porru ei lagune laiali, sest läbilõikamata juureosa hoiab lehti kinni. Seejärel loputa porru kraani all puhtaks (juureosa hoia ülevalpool, siis voolab muld ja mustus kraanikaussi, mitte porrusse ;)). Jamie näitab seda oma saates “Jamie at home” (kohe video alguses).

]]> http://www.tassike.ee/2011/02/koorene-lohesupp/feed/ 32 http://www.tassike.ee/2011/01/kreemjas-ja-monusalt-pehme-korvitsasupp/ http://www.tassike.ee/2011/01/kreemjas-ja-monusalt-pehme-korvitsasupp/#comments Wed, 05 Jan 2011 08:00:20 +0000 http://www.tassike.ee/?p=417 Pean häbiga tunnistama, et sellesuvised Saaremaa maalt saadud 2 kõrvitsat seisid mul siiani vagusi kööginurgas. Nüüd, kui see kreemjas ja ülipehme kõrvitsasupp ära söödud, ei saa ma hästi aru, kuidas nad nii kaua seal üldse seista võisid. Sest supp sai tõesti väga maitsev!

Nii kaua kui ma mäletan, olen jõululauale valmis pandud traditsioonilist kõrvitsasalatit (see kuubikutega) alati juba enne peo algust laualt nokkimas käinud. Need kuubikud on mõnusalt suured ja krõmpsud ja ma ei mõista, miks seda jõuludega seostatakse. Mõnus värske külm amps ka suvel. Aga nüüd kõrvitsasupist. Kreemjas, muskaadine ja pehme püreesupp – väga lihtne tegemine (lihtne on mu lemmik!), tuleb vaid köögiviljade pehmenemiseks veidi aega ja kannatust varuda. Aga tulemus on seda väärt: potist vaatab vastu isuäratav kollane püree ja kui sinna lisada veel sulatatud juust ja koor, hüppavad ka lõhnaretseptorid rõõmust lakke. ;)

2 korraliku portsu supi jaoks läheb vaja:

väike törts oliivõli
25g võid
500g kõrvitsat
1 kartul
1 küüslaugu küüs
1 porgand
1 hapu õun
1 šalottsibul (tavalise sibula puhul võiks panna 1/2 sibulat)
1/4 kanapuljongikuubikut (pulbrina u 3g)
1/2 dl vett
soola
pipart
muskaatpähklit
1/4 pk naturaalset merevaiku
1 dl vahukoort (võib asendada kohvikoorega, aga mulle meeldib vahukoorega :) )

Leibade jaoks:

4 viilu tumedat ciabattat
oliivõli
1 küüslauguküüs

Koori ja tükelda kõrvits, kartul, porgand ja õun kuubikuteks (u 3×3 cm), sibul ja küüslauk haki peeneks. Võta pott ja pane kuumenema koos võitükikesega ja lisa törts oliivõli. Kui või on sulanud, lisa kõrvitsa-, kartuli-, porgandikuubikud ja tükeldatud sibul ja küüslauk. Sega kõik võiga kokku ja lase paar minutit või sees pruunistuda. Seejärel lisa 1/2 dl vett ja puljong. Sega ja jäta tasasele tulele kuubikud pehmenema umbes 20-30 minutiks. Pidevalt tuleks kuubikuid liigutada ning kontrollida, ega kogu vesi pole ära aurustunud. Kui kartulid, kõrvits ja porgand on juba peaaegu pehmed, lisa ka õunakuubikud (need pehmenevad hästi kiiresti).

Kui kõik köögiviljad on pehmed, võta pott tulelt ning püreesta saumiksriga (või blendriga, mis kellelgi kodus on). Seejärel maitsesta soola-pipraga, riivi sisse muskaatpähklit (võib julgelt u 1/4 pähklit sisse riivida). Lisa merevaik ja vahukoor. Seejärel pane pott tagasi tulele ning lase pidevalt segades kuumeneda kuni keemiseni.

Leibade tegemiseks võtsin 4 viilu ciabattat, tilgutasin iga viilu peale veidi oliivõli ja pistsin 180C juures ahju, umbes 3-4 minutiks. Kui leivad on ahjust tulnud, soojad ja veidi krõbedad, hõõrusin neid paar korda kooritud küüslauguküünega. Ja siis võiski sööma hakata! :)

PS! Retsepti kohandasin enda maitsete ja portsjonite järgi, eeskuju võtsin Liina blogist.