Sibulatest kausikesed, pipetist serveeritud mahl ja õunapuust nõud – toidudisain DisainiÖÖl
23 sept
Eile toimus siis restoranis Novell DisainiÖÖ raames maha peetud toidudisaini show. Osales 4 meeskonda – 2 peakokka, 2 keraamikut, 1 disainer ja 2 toidublogijat. Viimastena mina ja Ragne. Peakokki esindasid 2 Andrest – Andres Rahula (Senso) ja Andres Merman (Novell), keraamikuid Kirsi Miettinen ja Raili Keiv ning sooloüritust tegi disainer Helmet Raja. Seltskond oli meelega valitud võimalikult kirju, et oleks Eestis titekingades toidudisainile võimalikult erinevad vaatenurgad.
Võistluseks anti avapauk, aega oli 30 minutit, et valmistada eelroog, magusroog ja jook. Serveerida tuli Eesti disainerite nõudelt. Nii kirju, nagu oli osalejate seltskond, tulid ka valmis tööd (galeriist, allpool, peaks nägema üsna hästi kõikide osalejate töid).
Minu vaieldamatu lemmik oli keraamikute tulemus – kuna nad armastavad valget ja üldse heledaid toone, valisid nad kõikvõimalikud valged toiduained ja valmistasid neist erinevaid nõusid, mis oligi minu meelest selle võistluse mõtet kõige paremini tabav töö (nt valgest redisest uuristatud viinapitsid, kõige parempoolsed).
Aga hinnati nii toidu välimust kui ka maitset, mistõttu panid kogu ürituse kinni siiski peakokad, kellel selle viimasega kindlasti kõige paremad igapäevased suhted! ;)
Kuna võistluse jaoks sel aastal ühtegi teemat ei antud, otsustasime ise valida oma 3 roa läbivaks teemaks peedi. Nimed pidi ka roogadele panema – meie eelroog kandis nime “Läbilõige ühiskonnast”, jook “Kihistumine” ja magusroog “Targa pop”.
Eelroog koosnes erinevatest juurikatest, alates peedist kuni valge rediseni, vahele eksis ära üks kängu jäänud porgand. Joogis kasutasime peedi- ja apelsinimahla, veidi palsamisiirupit ja piima. Kõrreks murulauk. Eks tõlgendamine on igaühe enda asi, aga ühe roa riietaks vähe rohkem lahti ja räägiks sisu ära küll. See oli meie magusroog “Targa pop” – pulga otsa torgatud värske peediratas, kastetud mee sisse ja kaetud purustatud sarapuupähklitega. Üleni eestipärane, tervislik ja nagu järele proovitud – ka maitsev (vähemalt minu arvates).. NB! Tasub proovida laste peal. Vastupidiseid versioone – “Lolli poppe” olete vast isegi poodides müügil näinud…
Kui road valmis ja need publikule ja žüriile tutvustatud, asus žürii maitsmise juurde – kõiki töid mekkisid DisainiÖÖ esindaja, Flavours of Estonia esindaja Aivar Hanson ja vabatahtlik Merrit publikust.
Kokkuvõttes oli üritus muidugi vahva! Eilne oli iseenesest muidugi jäämäe tipp, sest eelnenud nädal(ad) oli(d) ikka see põhiline erinevate mõtete genereerimise aeg… mis oli omaette huvitav periood. Aga disain on äge ja on ikka tore küll, et meil ka kõige muu kõrval hakatakse tähelepanu pöörama ka toidudisainile. Ja suur aitäh neile, kellel tuli mõttesse mind sellele üritusele osalema kutsuda!
Loodan, et pealtvaatajatel oli põnev (tehke nüüd häält te, kes kohale tulite?) ja ka need, kel ei olnud võimalus ise kohale tulla, saavad siit galeriist üritusest vähekenegi aimu. Piltide eest võlgnen tänu isiklikule fotograafile E-le! :)
Väga põnev idee, mille eest vanamemme käest saaks ilmselt pragada: no midavärki, toiduga mängima? Kas lapsepõlves küll ei õpetatud, et toiduga ei mängita!
;-)
Tegelikult on mõttes kurb iva ka: olen näinud vähemalt üht nn piirideta lapsukest, kelle tite-ea plökerdamised akvarellide, guasside või värvikriitidega olid no nii-erilised ja samas kunstipärased. Aga kellest ei saanud tänu koolile midagi erilist. Isegi head käsitöölist mitte.
Ärge kuulake pimesi, mida teile õpetatakse, jääge ise-endaks; või umbes nii. Kes oskab, öelgu paremini.
See mõte, mis sul vimasel real, ongi minu arust elus kõige tähtsam! Ainult et vahel tuleb selle “uskuma” hakkamiseks ja teostamiseks pikk tee maha käia :)