Kommentaarid Apelsinikeeks kookosega on emakeelepäeval üsna ohutu kohta

Kirjutas marje

marje — Thu, 14 Mar 2013 08:49:21 +0000

vot taigen ja tainas on minulgi probleemiks, kuid kooliajast mäletan, et tainas kirjutavad tainapead ja õige vorm on taigen – taigna. või vähemalt peaks kirjatükis olema siis kasutatud algusest lõpuni ühte vormi, mitte käänatud segamini taigen – taina.

Kirjutas marju

marju — Wed, 04 May 2011 20:06:36 +0000

Aitäh, Maria! Kuna minu prantsuse keele õpingud väga pikaks ja üüratult edukaks ülikooli ajal just ei kujunenud, siis ei oska ma vastu vaidelda ega poolt olla. Andestust :)
Eesti keeles olen mina lihtsalt kuulnud inimesi rohkem ütlevat ekleer kui ekläär, aga eks see sõltub ka sellest, kui kulinaarses õhkkonnas ehk ollakse. Mine tea :)

Kirjutas Maria

Maria — Tue, 03 May 2011 08:10:47 +0000

Eklääri/ekleeri ning Molière´i ja La Fontaine´i kohta väike märkus. Prantsuse keeles on siinkohal tegemist ju lahtise e-ga, mida hääldatakse e ja ä vahepealselt. Nii et miks mitte “ekläär”. Väga ilus ja asjalik ajaveeb sul :).

Kirjutas marju

marju — Fri, 18 Mar 2011 08:29:29 +0000

Väikese tähega, kuna eestimaine on Eesti+maine moodustatud omadussõna ja omadussõnad on ikka väikesega! :)

Kirjutas Eva

Eva — Fri, 18 Mar 2011 08:27:48 +0000

Kas “Eestimaine toit” või “eestimaine” toit?

Kirjutas marju

marju — Wed, 16 Mar 2011 12:09:21 +0000

Ehh, mulle meeldis su põhjendus, miks sulle meeldib taigen rohkem! :D Mulle endale meeldib rääkida taigen, aga kirjaviisis olen vist ära otsustanud enda jaoks, et püüan kasutada tainas.

Jah, nii hea, et ÕS on ikka lõpuks ka netis olemas. Kui mul nutitelefon oleks, saaks ka uut Sõnarit kasutada ;)

Ja aitäh, keeksi julgen soojalt soovitada – mahlane ja mõnus. Ka mu suured lemmikud. Kusjuures tegin tegelikult paar tk ka muffinivormi (tainast jäi üle) ja need tulid ka väga head. Teinekord võingi ainult muffinivormidesse teha ;)

Kirjutas marju

marju — Wed, 16 Mar 2011 12:06:17 +0000

Tänud, Aet! Mäletan isegi, kuidas koolis õpetati seda väikese ja suure tähega kirjutamist (kui on nt kultuurist jutt, siis väiksega jne). Aga minu arust on see uus reegel (et enamus asju võib ikkagi kirjutada suurega) teeb tavalisele keelekasutajale asja lihtsamaks. Ta ei pea iga kord mõtlema, kas neid Tallinna kilusid ikka saab mujal toota või mitte. :)

Seda nimekirja annaks kindlasti täiendada ja pikemakski ajada, aga las jääb midagi järgmiseks korraks ehk ka :)

Kirjutas marju

marju — Wed, 16 Mar 2011 12:03:03 +0000

Olen nõus :) Ma arvan, et kui mitte igas siis igas teises mu postituses on mõni näpukas sees. Mis sest, et püüan mitu korda läbi lugeda ja need üles leida, aga oma silm on nii harjunud, et on nende suhtes vahel lihtsalt lausa pime :D

Kirjutas Koopatibi

Koopatibi — Tue, 15 Mar 2011 17:51:47 +0000

Minul on sõnad tainas ja taigen põhilised peavalutekitajad :) Mõlemad on küll lubatud, aga alati jään mõtlema, kumb siis ikkagi parem oleks? Mulle endale meeldib taigen, sest tainast armastatakse mõnikord sõimusõnana kasutada. Ei ütle ju “Sa igavene taignapea!”, ikka “… tainapea” :D
Ebakindlus nende sõnade kasutamisel on tekitanud olukorra, kus oma erinevates blogipostitustes kasutan kord üht, kord teist varianti. Peaks vist ära otsustama kumba edaspidi kasutada.

Minu põhiline abimees on ka ÕS 2006. Juba mitu aastat.

Ja see keeks on isuäratav. Keeksid on minu suured lemmikud :)

Kirjutas Aet

Aet — Tue, 15 Mar 2011 07:25:14 +0000

Väga asjalik postitus tõesti. Ma hindan väga keelelist korrektsust ning püüan ka oma blogis kirjutada nii õigesti kui vähegi neid sõnu tean. Samas tean, et eksin aeg-ajalt ning päris vanu postitusi ei viitsi üle ka käia, et seal vigu parandada (vahepeal olen ju juurde õppinud). Minu jaoks tuli üllatusena, et Aasia köök kirjutatakse suure tähega – keel ikka muutub ajas, veel 10 aastat tagasi õpetati, et see kirjutatakse väikese tähega.
Mitmeid sõnu olen hakanud teistmoodi kirjutama pärast oma raamatu kirjutamist ja keeletoimetajaga suhtlemist. Mõne sõna õige kirjapilt tundub päris kummaline, aga tuleb harjuda. Tundub, et see, kas mingi sõna on eestindatud või mitte, tuleb lihtsalt pähe õppida.
Aitäh veelkord – kiikan siia teinekordki sõnu kontrollima.